Esimesi toetusi põllumajandusele võib põllumajandusminister Andres Variku sõnul ELi poolt oodata aastatuhande vahetusel. Variku sõnul on reaalne, et EList saadav abi on liitumiskõneluste ajal umbes 1,5 miljardit krooni aastas. Viimasel ajal ajakirjanduses levinud info, nagu oleks kohe põllumajandustootjatele tulemas 1,3 miljardit krooni, ei vasta tõele, ütles Varik. «Mitte keegi ELi poolt pole meile praegu sellist summat lubanud,» kinnitas ta. «Me peame enne muutma jälgitavaks raha liikumise, alles siis võib sealtpoolt toetust loota.»
Variku sõnul on summa 4 miljardit krooni saadud arvutuslikult, suur osa sellest kuluks Eesti seaduste ELi nõuetega kooskõlla viimisele.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaubi sõnul maksab liitumine tööstusele kokku umbes 1,5 miljardit krooni. «Selle summa hulka kuuluvad ka investeeringud tööstuste ELi nõuetega vastavusse viimisse,» lisas ta.
Variku sõnul suureneb seoses ELiga liitumiskõneluste pidamisega ametnike arv, kuid täpset arvu ta ei avalikustanud. Andres Oopkaup on varem öelnud, et põllumajandusministeeriumi töötajaskond suureneb 600ni.
Põllumajandusministeeriumi nõuniku Ants Laansalu sõnul tuleb suurendada inspektorite arvu, kes kontrolliksid, kuidas põllumajandustootjad seadusi täidavad.
«See on üks võimalus kaitsta tootjaid, sest seaduserikkumise eest võib EL tootjale näiteks 20 lehma hinna suuruse trahvi määrata,» lausus Laansalu. Tema sõnul on trahvimine seaduse täitmata jätmise eest ELis väga levinud.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.