Avalikkuse ette jõudis Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) esindava Marcel Vichmanni ja Hoiupanga nõukogu vaidlus, mis võib tähendada Hoiupanga vastu 225 miljoni krooni suuruse kahjunõude esitamist.
Hoiupank andis Vichmanni esindatud offshore-firmale Coalgate Securities 225 miljonit krooni. Vastu sai tagatiseta võlakirja, mille tähtaega võib offshore-firma soovi korral pikendada kolme aastani. Coalgate laenas Hoiupangalt saadud raha edasi HTASile, mille ainuomanikuks väidab ennast olevat Vichmann.
Selle raha eest lunastas HTAS sügisel Daiwa pangale müüdud võlakirja ja sai vastu 6 miljonit Hoiupanga aktsiat.
Konflikt Vichmanni ja Hoiupanga nõukogu vahel tekkis sellest, et Vichmann ei olnud nõus aktsiaid HTASi arvelt edasi kandma, vaid soovis Hoiupangale omapoolseid tingimusi esitada.
Hoiupank otsustas aga läbirääkimiste laua taha mitte asuda ja need aktsiad, mille eest oli juba tasutud 225 miljonit krooni, jõuga ära võtta.
Hoiupank rikkus vähemalt kaks korda seadust. Esimene kord siis, kui offshore-firmalt osteti tagatiseta võlakiri, ja teine kord siis, kui HTASilt kuus miljonit aktsiat jõuga ära võeti. Seaduserikkumisi aktsepteeris ka Eesti Pank.
Tehingu ilmsikstulek põhjustas möödunud nädalal Hoiupanga aktsia hinna järsu kukkumise. Kokku odavnes Hoiupanga aktsia 19%.
Aktsionäridel on põhjust vihane olla HTASi praeguste ja endiste omanike, Hoiupanga nõukogu ja Eesti Panga peale.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.