190-leheküljeline raport kinnitas varasemaid väiteid, et ?veits oli Teise maailmasõja ajal Saksa kullatehingute keskus ning et ?veitsi rahvuspank oli sakslaste suurim klient, ostes sõjaaja madalate hindadega 280 miljoni dollari eest kulda. Praeguse hinnataseme juures maksab kuld 2,5 miljardit dollarit.
Tegemist on esimese ?veitsi valitsuse sanktsioneeritud uurimusega, mille koostas ?veitsi, Ühendriikide, Iisraeli, Poola ja Suurbritannia ajaloolastest koosnev ekspertide kogu ja kus on selgesõnaliselt öeldud, et keskpanga sõjaaegsed juhid teadsid, et ostsid Saksa Reichsbankilt varastatud kulda.
Samas märgiti: puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et keskpanga juhid teadsid, et ostetud kulla hulgas oli ka surmalaagrite ohvritelt varastatud väärisesemeid.
Keskpank väljendas pärast raporti avaldamist kahetsust, et oli teadmatult holocaust'i ohvrite kulda ostnud, kuid märkis, et ei pea vajalikuks sõjaaja ohvritele hüvitiste maksmist. Samal seisukohal oli ?veitsi valitsus. REUTERS-BNS-ÄP
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.