ELi eesistumise Austriale loovutav Suurbritannia püüab tippkohtumisega hajutada kriitikat, et tema eesistumisperiood on olnud rahaliidu otsustele vaatamata vähetulemuslik. Kohtumise võõrustaja, Briti peaminister Tony Blair tahab, et tippkohtumine ei takerduks eelarvearuteludele, vaid pööraks põhitähelepanu reformidele. Ta leiab, et ELi majandusreformidega tuleks vähendada rohkeid piiranguid ja sel moel luua uusi töökohti, ergutada väikefirmade arengut ja viia lõpule Euroopa ühisturg ning soodustada kaubandust ja investeeringuid. Poliitiliste muudatuste eesmärk on tuua EL 360 miljonile tavakodanikule lähemale ja vältida Euroopa föderaalriigi teket.
Lähenevate septembrikuu valimiste eel väheste võiduvõimalustega Saksamaa kantsler Helmut Kohl püüab aga partneritele survet avaldada, et Saksamaa makseid ELi eelarvesse vähendataks praeguselt 22 miljardilt Saksa margalt 15 miljardile. Saksa loodab teiste rikkamate riikide Hollandi, Rootsi ja Austria toetusele. Sellele sõdivad vastu ELi vaesemad lõunariigid, kes ei taha, et nende toetused ELi laienemise tõttu väheneksid.
Nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa tahavad jätkata arutelu oma ettepaneku üle, mille eesmärk on detsentraliseerida Brüsseli võimu rohkem riikide ja regioonide tasandile, mis muudaks laienevas Euroopa Liidus otsustamise paindlikumaks. Analoogset seisukohta on varem toetanud Suurbritannia.
ELi tippkohtumise eel, laupäeval ja pühapäeval, toimusid Cardiffis suured meeleavaldused. Laupäeval avaldas umbes 5000 ametiühingute liiget meelt ELi suure tööpuuduse vastu, mis hõlmab 18 miljonit inimest. Nad nõudsid, et tippkohtumine arutaks tõsiselt tööhõive parandamist, heaolusüsteemi muutmist ja piirkondade arengu ühtlustamist.
Pühapäeval olid aga tänavatel 8000 talunikku ja nende pereliiget. Talunik Dylan Evans väitis, et nende tulud on poole väiksemad kui 10 aastat tagasi, kuid kulud on sama suured. Talunikud nõudsid Briti põllumajanduse allakäigu peatamist. REUTERS-FT-ÄP
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”