Arvame, et need asjad mille tõusmiseks või langemiseks on põhjust, tõusevad või langevad igal juhul. Inimese tahe võib sellele mingil määral vastu seista või inimene võib seda ignoreerida. Kui ta seda aga teeb, siis võib see minna ühele osapoolele, kas siis importijatele või eksportijatele, kalliks maksma. Või siis nõuab hoopis teistsugust regulatsiooni mehhanismi, näiteks tuleks hakata vabakaubandust piirama.
Mõningad majanduslikud näitajad tõendavad, et lähitulevikus oleks vaja krooni mingil määral devalveerida, et devalveerimine ei toimuks hiljem liiga suure protsendina. Millal aga krooni täpselt devalveerida tuleks, seda peaksid pangandusringkonnad paremini teadma, kui ainuüksi nende mõningate tundemärkide põhjal hinnata. Arvan, et kindlasti ei devalveerita krooni enne järgmisi riigikogu valimisi. Tegemist ei ole populaarse otsusega ja meie seaduste järgi nõuab see kokkulepet opositsiooni ja koalitsiooni vahel.
Avalikku survet pole krooni devalveerimisele aga olnud, pigem on avalikult kinnitatud, et krooni ei devalveerita.
Koonderakonna jaoks ei ole see probleem olnud nii aktuaalne, et me oleksime seda arutanud. Eelarvamuslikult ma aga ütlen, et me oleme devalveerimise vastu.
Majanduses ei ole praegu selliseid ilminguid, mis nõuaksid devalveerimist. Sellisel juhul peab majandus käima tõesti vähikäiku. See on praegu teise astme probleem. Praeguste majandusnäitajate alusel ei tohiks devalveerimist tõsiselt käsitleda.
Ei riigikogu majanduskomisjonile ega Koonderakonnale ei ole keegi tõepoolest mingeid sellekohaseid ettepanekuid teinud. Ei ole korraldatud ka selleteemalisi ümarlaudu ega toimunud vestlusringe, kus oleks devalveerimist soovitud. See teema on kerkinud üles väljaspool.
Ei ole olemas konkreetset majanduslikku analüüsi, mis näitaks, et Eesti ekspordivõime on kehv. Ja et kehv on ekspordivõime just sellepärast, et kroon on niivõi naasugune. See on aga kõige olulisem. Kui mõni välismõju ilmneb, mis sunnib krooni devalveerima, siis on see iseasi ja siis on tegemist rohkem force majeure'ga. Majandus ise selleks praegu põhjust ei anna.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”