Keelumärk võõraste vastu

Kui Kakumäe supelranda sõitja lõpuks tänavate rägastikus õige sissesõidutee üles leiab, paneb teda piduripedaalile vajutama punane keelumärk Sooranna tänava alguses.

Ahvatlus märki rikkuda on suur, sest ametlikult jõuab rannahooneni pärast pikka jalutuskäiku metsateel ja rannaribal.

«Varem pargiti nii, et liinibuss ei pääsenud mööda,» põhjendab Haabersti linnaosa valitsuse vanema asetäitja Rudolf Oberg keeluala vajalikkust. Ta lisab, et igal kevadel pöörduvad nende poole kohalikud elanikud ja nõuavad teede sulgemist.

Keelavaid liiklusmärke on üles seatud ka Pirital ja Meriväljal. Seal aga on aga parklakohti mitu korda rohkem kui Kakumäel.

Oberg kinnitab, et Kakumäe tasulises parklas on 200 parkimiskohta ja poolsada kohta lisab endine helikopterite maandumisplats.

Eelmisel aastal keelumärgi saanud tänava elanik Liis Lichfeld kurdab, et autod kihutavad keelumärgi alt läbi pidevalt.

Vahel sõidavad nad otse randa ja hakkavad liiva peal rallitama, kirjeldab Lichfeld. Siis jääb mõni neist liiva kinni ja autoomanik tormab kohalikke inimesi appi paluma, et rutake, auto vajub juba akendeni vette. «Aga meie mõtleme siis, et paras teile,» lisab ta.

Keelumärkide ülespanemiseks piisab elanike avaldusest linnaosa valitsusele.

Liikluskorralduskeskus otsustab tänavate sulgemise linnaosa valitsuse avalduse põhjal, käies enne kohapeal tutvumas.

Tallinna transpordiameti peaspetsialisti Aado Kuuse sõnul on omaalgatuslikud keelavad märgid probleemiks eelkõige kesklinnas.

Enamik teid on linna omad ja nende sulgemine pole õigustatud, leiab Kuuse. Ta toob näiteks Veduri tänava elanikud, kes hiljuti tahtsid oma tupikuga lõppevale tänavajupile tõkkepuud. «Mul läks kaua aega selgitamaks, et teed on kõigi kasutada ja kui ma tahan nende maja juures autot ümber keerata, siis ma seda ka teen,» räägib Kuuse.

Liikluskorralduskeskuse peaspetsilist Urmas Kaarepere räägib, et üha enam soovitakse erahoove märgistada ja sulgeda keelumärkidega. «Tuleb kuni kaks märgi ülespanemise luba nädalas,» arvestab ta.