Põhjuseks on viimase 10 aasta kiireim inflatsioon, mis 1999. a detsembris tõusis 3,2%le. Lisaks kõrgematele kütusehindadele kergitasid näitajat kiiresti tõusnud palgad. Kogu aasta peale jäi keskmine inflatsioon 2,5%le võrreldes 1,9%ga 1998. a.
Taani keskpanga juht Bodil Nyboe Andersen hoiatas teisipäeval, et kui Taani valitsus kiiresti ei tegutse, võib riigi majandus sattuda tõsistesse raskustesse. Eelkõige hoiatas Nyboe Andersen laenuraha kallinemise ja valuuta ebastabiilsuse eest, millele lisandub riigi kõrvalejäämine olulistest poliitilistest otsustest.
Taani keskpanga avaldus tuli vaid paar päeva pärast seda, kui Kreeka revalveeris rahaliiduks valmistudes drahmi ning Rootsi sotsid asusid selgelt eurot pooldavale kursile. Nii riskib Suurbritannia rahaliidu otsuses varsti üksi jääda -- brittidest on kaks kolmandikku ühisraha vastu.
Praegu pole veel selge, kas Taani detsembri inflatsioon oli lubatust kiirem. Sõltub sellest, mida näitavad 26. jaanuaril eurotsooni inflatsiooni kohta avaldatavad andmed. Seegi on viimasel ajal kiirenenud.
Peamine oht Taanile tuleb ELi maadest kiiremast hinna- ja palgatõusust. Kui see veelgi kiireneb, võivad välisinvestorid Taani suhtes kriitilisemaks muutuda. Valitsuse võlakirjade massiline müük tingiks intresside tõusu.
Praegu on võlakirjaturg majandusnäitajatele läbi sõrmede vaadanud, kuna taanlaste toetus eurole kasvab.
«Arvamusküsitlused on hoidnud Taani intressimäärasid enam-vähem Eurotsooni tasemel,» ütles Nykredit Marketsi peaökonomist John Madsen. «Jah» vastust eeldades on vahe kõikunud 0,20 protsendipunkti tasemel. Samas ei saa kindel olla, et turud ka edaspidi «autopiloodile» jäävad, kuni peaminister on rahvahääletusega edukalt ühel pool. Majandusministri Marianne Jelvedi sõnul võib hääletus toimuda eeloleval sügisel.
«Kui otsus jääb venima või taanlased «ei « ütlevad, pole kahtlust, et intressivahe kasvab,» ütles Nyboe Andersen.
Hetkel ei ole finantsturud selle võimalusega arvestanud, et Taani ei suuda rahaliidu tingimuste täitmisega toime tulla. Taani 10aastaste riigivõlakirjade intressivahe Saksamaaga 33 baaspunkti, mis näitab, et välisinvestorid loevad Taani de facto rahaliidu liikmeks. Samas on võlakirjade 5,96%ne intress viimase 25 kuu kõrgeim.
Autor: ÄP
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.