Rektorikandidaadid toetavad tasulist õpet

'Ühiskond ei jõua tasuta kõrgharidust anda,' ütles rektorikandidaat professor Leo Mõtus. 'Sel põhjusel jääb haridus kas üldse andmata või on see väga kehv,' lisas Mõtus tuues näiteks inseneride pooliku harimise.

'Ainult iga 15. bakalaureuse õppesse astunu saab minna edasi tasuta magistriõppesse, mis on vajalik korralikuks inseneriks saamisel,' rääkis Mõtus.

Rektorikandidaat tõi võrdluseks loodus- ja sotsiaalteadused, kus iga neljas ja kolmas üliõpilane saab jätkata magistriõppes.

'Arvan, et on parem, kui kõik maksavad ühtemoodi, selle asemel, kui ühiskond tekitab olukorra, kus osadel aladel on haritud inimesed ja teistel pole,' lausus Mõtus.

Ta möönis, et täielikult ei suudaks keegi oma hariduskulusid kinni maksta. 'See on minimaalselt 20 000 krooni aastas ja mõistlik kompromiss oleks, et neljandiku maksab iga inimene ja ülejäänu tuleb riigi poolt,' lisas Mõtus.

Teised rektorikandidaadid professorid Andres Keevallik ja Andres Öpik toetasid varianti, mille puhul suurema populaarsusega erialadel, nagu praegu on majandusteadused või infotehnoloogia, võiks jätkuda vähemalt osaliselt tasuline õpe.

'Majandusõppes kahanes meil riiklik tellimus 150-lt 80 peale, kuid majandusteaduskond on veendunud, et nad saavad oma senised kohad tasulise õppe arvel täis,' lausus Keevallik.

'Tasuline õpe peaks olema tagatud suurema pangalaenuga, vastasel korral jäävad tudengid väga raskesse seisu,' ütles Mõtus.