Sotsiaalmaks lõhestab võimuliitu

Rahandusminister ütles reedel valitsusliidu maksupoliitika seminaril, et kuna sotsiaalmaks on niigi kõrge, tekitab selle tõstmine hüppelise ümbrikupalkade maksmise kasvu.

«Raha pensionireformi käivitamiseks peab tulema riigieelarvest,» ütles Kallas. «Samas peame väga täpselt kalkuleerima, mis on see hüve, mida me pensionireformiks kulutatud raha eest saame.»

Kohustusliku kogumiskindlustuse käivitamine toob riigile aastas lisakulu 1,3--1,5 miljardit krooni ja valitsus peab arvestama, et seda raha pensionireformi suunates jääb see kusagilt mujalt puudu, ütles rahandusminister Kallas.

Sotsiaalminister Nestor peab aga üheks arvestatavamaks võimaluseks pensionireformi käivitamisel sotsiaalmaksu tõstmist 2% võrra. Nestor ütles, et seda tõusu on vaja ka selleks, et viia sisse töötus-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.

Sotsiaalkindlustusreformi komisjoni seisukoha järgi võiks kogumiskindlustusse mineva makse suurus olla 6--8% töötaja brutopalgast. Sealjuures suureneb 33% sotsiaalmaksust pensionikassasse minev 20% veel 2% võrra. Sotsiaalmaksust läheb 13% ravikindlustuse eelarvesse.

Praeguse riikliku pensioni arvel teist pensionisammast käivitada ei saa, sest sel juhul ei jaguks raha riiklike pensionide väljamaksmiseks.

Maksumuudatuse heakskiitmisel rakenduks see aastal 2001 ja kestaks aastani 2011, et finantseerida pensionireformi käivitamiskulusid.

Paljudes riikides pole pensionikindlustuse teist sammast ehk kohustuslikku kogumiskindlustust ja pension koosneb riiklikust pensionist ja vabatahtlikust kogumiskindlustusest.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Lauri Leppik tunnistas, et praegu veel jätkub pensionide maksmiseks ka 20% maksumäärast, kuid aastast 2010 muutub töötajate ja pensionäride suhe ja normaalset pensioni pole võimalik maksta.

Järgmisi samme pensionireformi osas peaks valitsus tegema homsel kabinetiistungil.