Tasu tankimise alustamise pealt

?Keskmine tankimine on meil seitseteist liitrit,? tõi Alexela Oili peadirektor Heiti Hääl tankimise alustamise tasu kehtestamise põhjenduseks. Kui kütusepüstoli autopaaki asetamisel lööks arvuti kohe ette 11.80, nagu Alexelal plaanis, ja iga jooksev liiter oleks tavahinnast 70?80 sendi võrra odavam, võidaks 45 liitri tankija näiteks 22 krooni, tõi Hääl näite.

Alexela rakendab tankimise alustamise tasu esialgu katseliselt oma Videviku tänava tanklas, kus müüb ka piirituselisandiga bensiini. Olenevalt turuolukorrast võib ühelt liitrilt saadav allahindlus olla 70 senti kuni kroon.

?Täielik jama,? ütles Paljassaare tee 27 asuva ühemehetankla konsultant Jaan Pihlamägi uudisest kuuldes. ?Meil on siin vaene kant ja inimesed võtavad vahel ka kaks-kolm liitrit bensiini, poolesaja- ja sajakroonised arved on aga täiesti tavalised,? selgitas ta.

Sama tankla müüja Arbo Saare sõnul on täispaagi ostjaid nende seas, kes sularaha eest ostavad, väga vähe. ?Ma ise ei võta ka õhtul kunagi paaki täis, sest masin seisab öösel tänaval ja kunagi ei või teada, kas kütus hommikul alles on,? lisab ta.

Saar tõi võrdluseks autokindlustuse, kus vaatamata teenustasu tõusule 110 krooni peale on üheks kuuks kindlustajaid endiselt palju. ?Püüan küll vahel selgitada, et mitmeks kuuks on palju odavam kindlustust teha, aga tavaliselt saan vastuseks, et rohkem pole lihtsalt raha maksta ja kõik,? rääkis ta.

Pihlamägi ütles pärast omanikuga telefoni teel konsulteerimist, et J/T kaubamärki kandev tankla küll mingit alustamistasu kehtestada ei kavatse. Need ajad on tema hinnangul möödas, kus inimesed bensiini kanistrisse varudes raha kütuse alla seisma panid.

Uuendusest peaks võitma need, kes võtavad kütust suurtes kogustes. Tallinna tuletõrje- ja päästeameti peainsener Ergo Tiimus ütles, et tavaliselt tangivad suured tuletõrjeautod 100?150 liitrit korraga, kuid kuna õhtuks võetakse paak alati täis, tuleb vahel sinna lisada ka puudujäävad 25?30 liitrit. ?Kõik oleneb sellest, kui palju sel juhul liitrilt allahindlust saab, kuid vaevalt et kütusefirma kahjudega kaupleb,? nentis ta.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun hindas idee väga uudseks. ?Kindlasti jälgime hoolega, kuidas see Alexela puhul toimib,? märkis ta, lisades, et praegu Nestel küll midagi taolist kavas ei ole. Samas ütles Praun, et ei saa järjest pinevamaks muutuva konkurentsi tingimustes midagi välistada.

?Loomulikult meeldiks meilegi, kui kliendid rohkem korraga ostaks, aga pideva bensiini hinna tõusu ja praeguse suhteliselt madala ostuvõime tingimustes on seda raske saavutada,? lausus ta.

Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed tunnistas, et pole millestki sellisest varem kuulnud. Põhimõtte, mille järgi see klient, kes rohkem ostab, saab odavamalt, hindas ta õigeks. Statoil on selle lahendanud oma Extra kaardi kaudu. Kiviaed ütles, et teda huvitab, kuidas kujuneb uue süsteemi juurutamisel Alexela baashind. Hind peab tema sõnul olema sama nii saja kui ühe liitri mootorikütuse ostjale. ?Või kavatsevad nad osast klientidest loobuda?? küsis ta. Ka peab muudatuse rakendamisel tankla andma selget ja põhjalikku teavet selle kohta, mis juhtub, kui klient vajutab bensiinipüstoli päästikule, leidis Kiviaed.

Tallinna Kõrgema Tehnikakooli professor Mihkel Naams ütles, et on läbi käinud palju tanklaid nii Euroopas kui USAs, aga pole taolist tankimise alustamise tasu kusagil näinud. Tema teada üritati seda millalgi Hispaanias rakendada, kuid ka seal ei tulnud asjast midagi välja. ?See on kütuse jõuga pähemäärimine ja kunstlik hinnatõus, muud midagi,? leidis ta.

Tarbijakaitseameti kaubandusosakonna juhataja Andres Kadaja sõnul võib kütusefirma tõsta või langetada hinda ning müüa kaupa oma tingimustel. Ainuke nõue on, et tarbija saaks selle kohta, mis teda ees ootab, õigel ajal piisavalt teavet.