Töötaja kindlustamine teenib seltside huve

Amicor Kindlustusõigusbüroo OÜ juhataja Aare-Matti Inglisti sõnul võimaldab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse rakendumine kindlustusseltsidele käibe ja usutavasti ka kasumi märgatavat suurendamist. Samas firmadele ja teistele tööandjatele toob see kaasa lisakulutusi.

Inglisti sõnul on seaduseelnõus pandud kindlustusvõtjad väga karmi olukorda. Õiguspraktika seisukohalt on tema sõnul ennekuulmatu see, et kindlustuslepingu sõlmimata või maksed tasumata jätnud firmat ähvardatakse kohese täitevmenetlusega kindlustusseltsi avalduse alusel, ilma kohtuprotsessita. ?See on vastuolus juba lepinguõigusega, sest tegelikult on ikkagi kohus see, kes lõpuks nõuded välja mõistab,? lausus ta. ?Täitevmenetluse seadustik annab loendi sellest, mis juhtudel kohaldatakse täitevmenetlust, ning teatud notariaalsete lepete korral on see võlaõiguslikes suhetes võimalik, kindlasti pole seda aga kindlustussuhete eelnõu mõttes.?

Pikaajalise võlgnevuse korral võib selts eelnõu kohaselt taotleda lausa ettevõtte pankrotti või FIE ärikeeldu. Selle puhul lohutab vähemalt teadmine, et pankrotiseaduse alusel kohus alla teatud piirmäära jäävate summade puhul pankrotti välja ei kuuluta, märkis Inglist. Samas annab pankrotiseadus võimaluse sätestada pankrotimenetluse suhtes erisätteid. Eri- ja üldnormi vastuolulisuse korral kohaldatakse erinormi, millena teoreetiliselt suundkindlustuse eelnõu võib vaadelda.

Inglisti sõnul on ka kindlustussumma määramisel tööandjate esindaja arvamuse küsimine vaid formaalne, sest otsustamisskeem on 1:2 suuremast kindlustussummast huvitatud seltside ja kindlustatute kasuks. ?Õiglustunnet riivav on eelnõu säte kindlustustegevust korraldava Garantiifondi nõukogu moodustamisest. Jällegi pole tasakaalust juttugi: kindlustusseltside kasuks tegutseb kaks liiget, neile lisaks veel töövõtjate esindaja. Otseselt tööandjate ehk kindlustusvõtjate eest seisab nõukogus ainult üks liige.?

Tööstuse- ja Tööandjate Keskliidu asedirektor Tarmo Kriis ütles, et samal seisukohal on ka ettevõtjad. Ta nõustus, et on küsitav, miks peab töötajate kindlustamine üldse kohustuslik olema, pealegi on ka praegu töötajal ja haigekassal võimalus tööõnnetusega tekkinud kahjud tööandjalt regressi korras sisse nõuda. ?Kuna see süsteem aga tegelikus elus eriti ei toimi, mõeldi välja variant, et teeme töötaja kindlustamise kõigile kohustuslikuks seltsides ja las siis nemad tegelevad juhtumitega,? lausus ta.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmi sõnul tingib kohustusliku kindlustusliigi vajaduse töötajate sotsiaalsete huvide kaitse. ?Mina olen küll huvitatud, et kui minuga töö juures õnnetus või kutsehaigus juhtub ja tööta jään, siis mul on see tagatud ? riigi poolt on hüvitised ja tagatised väga väikesed,? lausus ta. Loota, et tööandja vabatahtlikult enamiku riske ära kindlustab, Urmi sõnul ei saa. Eriti näiteks kutsehaiguste puhul, mille kindlustamine on väga kallis ja vaidlusi tekitav.

?Kindlasti alustame väga ettevaatlikult, et kindlustusmakseid hoida mõistlikes piires, sest ettevõtlust ei tohi ka ahistada,? märkis ta. Täpsemalt saab asjad lahti rääkida kolmepoolsetel läbirääkimistel ja muudatusettepanekud ka eelnõusse sisse kirjutada.

Seltsidele antud võimalus kohe täitevmenetlust taotleda ei ole Urmi sõnul mõeldud nendele eeliste andmiseks, vaid tegu on lihtsalt mõistliku vajadusega. Kohtu koormus Eestis järjest suureneb ning ajakulu on väga suur ja seda pole mõtet veelgi koormata. Vastasel juhul võiks Urmi sõnul analoogiliselt kohustusliku liikluskindlustusega kohe tariife suurendada, arvestades sisse võimaluse, et mingi hulk tööandjaid makset ei maksa.