Ekspordi garantii sünnivaludes

Ekspordi riikliku krediteerimise ja garanteerimise sihtasutuste juhataja Ants Juhvelt rääkis, et sihtasutuste kokkuviimisel plaanitakse ekspordi garanteerimisega panna tegelema vaid üks inimene. Ekspordi riiklik garanteerimine käivitus alles sel kevadel, kui 10. aprillil sõlmiti esimene 1,5 miljoni kroonine leping. Projekti täies ulatuses käivitamiseks plaaniti lisaks praegusele seitsme inimesele tööle võtta veel kuni kolm inimest. Juhvelt ütles, et ta ei kujuta ette, kas ühe inimesega on üldse võimalik järgmise aasta lõpuks loodetud 150 miljoni kroonini ulatuvat ettevõtetele antud garantiide mahtu saavutada. ?Tundub, et seekord visatakse koos pesuveega ka laps vannist välja,? ütles ta.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Raul Malmsteini sõnul ei ole veel paigas, et ekspordi garanteerimisega hakkab tegelema ainult üks inimene. ?Kindlasti ei ole neid aga paarkümmend,? lausus ta. Malmsteini sõnul on praegu olemas ka maaelu laenude tagamise sihtasutus, mis tegeleb seni ainsana garantiide väljastamisega. ?Tema isikkoosseis on juba ka selline, nagu reformikava kirjeldab,? lausus ta. Malmsteini sõnul oleks mõttetu hakata eraldi juurutama ekspordi garanteerimise ja väikeettevõtluslaenude puhul sarnaseid süsteeme, mis maaelulaenude tagamise sihtasutus on juba algusest lõpuni läbi teinud. Kui palju inimesi võetud eesmärkide täitmiseks tööl peaks olema, selle üle võib Malmsteini sõnul lõpmatuseni vaielda. Lõpptulemus on siiski poliitiline kompromiss, sest on ka nende riigi funktsioonide täielikult kommertsasutustele üle andmise pooldajaid.

Kuigi paljud sihtasutuste funktsioonid plaanitaksegi anda üle pankadele, on ekspordi garanteerimine Malmsteini sõnul riigi poolt vajalik ning omane kõigile ekspordipotentsiaaliga riikidele. Riik garanteerib valdavalt poliitilist riski, millega kommertsasutused ettevõtet jutule ei võta.

Hansa Capitali rahvusvahelise faktooringu juht Gren Noormets ütles, et ekspordi riiklikku garanteerimist on kindlasti vaja, sest on ette tulnud juhtumeid, kus Eesti firmad konkureerivad tugevate riiklike garantiide ja rahaliste toetustega välismaiste firmadega. ?Kui Eesti firma läheb välismaal mõnele konkursile, kus ostja tahab pikemat maksetähtaega, siis Skandinaaviamaade, Prantsusmaa, Kanada, USA ja isegi Venemaa firmadel on soodsad võimalused, sest riik pakub neile väga soodsatel tingimustel garantiid ja ka finantseeringut,? selgitas Noormets. ?Eesti firmad lähevad aga pakkuma ainult kommertsasutustest turuhinnaga saadud garantiiga.? Teiseks argumendiks on loomulikult poliitiline risk, mida kommertsasutused ei paku. Noormetsa sõnul peaks riik väga kaalutletult ja ettevaatlikult andma garantiid ka näiteks Venemaa puhul, mida praegu kahjuks ei tehta.

Noormets ütles, et olles tutvunud, millise põhjalikkusega plaanib praegune ekspordi garanteerimise sihtasutus tegevust käivitada, võib see ühe inimesega tõepoolest raskeks minna. Samas oleks riigil mitmeid võimalusi ka selles osas kommertsettevõtetega koostööd teha. Näiteks andes üle mahuka lepingute administreerimise rolli, millega viimased nagunii tegelevad ning millele riigil pole mõtet raha kulutada. Noormetsa sõnul on juba sel nädalal käivitumas üks tehing, kus faktooringufirma sõlmis eksportiva ettevõttega soodsama lepingu ainult tänu riikliku garantii olemasolule.