Eesti kolgastub ELis

Eesti majandus on okupatsiooniajaga võrreldes muutunud inimvaenlikumaks ja Eesti kolgastub, mis kiireneb veelgi Euroopa Liiduga liitudes.

Statistikaameti andmeil laekus 2002. a Harjumaal, kus elab 38,5 elanikkonnast, 53,5 elanikkonna tulumaksust. Teisi sõnu annab kogu ülejäänud Eesti osa, kus elab 61,4 elanikkonnast, tulumaksust vähem kui poole ehk 46,5. Eriti drastiline on olukord Ida-Eesti valdades, kus tulumaksu laekumine elaniku kohta on kuni 9 korda väiksem kui Harju valdades (vt tabel).

Hansapankur Indrek Neivelt märgib, et kui väike Eesti ütleb euroliidule ?ei?, siis ta kolgastub (ML, 17.07.). Paraku siinkohal pankur eksib, sest põllumajanduse ja mereriigi hävitamise protsessis on Eesti juba kolgastunud ning EL reguleeritud turumajanduse tingimustes muutub Eesti kolgastumine kiiremaks ja pöördumatuks.

Eesti geograafilise asendi tõttu on majanduse arendamise võtmetegurid logistika ja transport. Logistika on 21. sajandi majandusharu, mis annab tootele, kaubale ja teenusele konkurentsieelise. Transporti kui logistilise keti põhilüli peetakse aga majanduse vereringeks ja inimese eksisteerimise neljandaks eluliseks vajaduseks toidu, rõivaste ja peavarju kõrval. Transpordiga on seotud suuremal või vähemal määral iga ettevõtte ja inimese tegevus. Kütuse aktsiisimakse erinevused on Euroopa riikides veel küllalt suured. Euroopa Komisjonil on kavas hiljemalt 2010. a lõpuks ühtlustada aktsiisid liikmesriikides. Sellega kaasneb paratamatult ka kütusehindade ühtlustumine. Eestis tähendaks see autokütuse hinnatõusu keskmiselt 1,8 korda, millega kaasneb muude hindade tõus. Enamik töökohti paikneb suuremates keskustes. Seepärast on perifeeria elanikel suhteliselt rohkem sõiduautosid. ARKi andmeil on 01.08.03 seisuga 1000 elaniku kohta sõiduautosid kõige rohkem Hiiumaal (426) ning Rapla (330), Põlva (311), Saare (306) ja Lääne (303) maakondades. Transpordikulude kallinemine koos hindade, maksude, töötuse ja tööjõuturu paindumatuse kasvu ning bürokraatia vohamisega sunnib töövõimelist elanikkonda ümber asuma oma töökohtade lähedusse, mis paiknevad suuremates linnades ja asulates. Tulemus on Eesti pöördumatu kolgastumine. Hansapank töötutele toimetulekutoetust maksma ei hakka, ELi sotsiaalpoliitika ?tohterdamine? olukorda ei paranda.

ELi ühisturul Eesti kaupade konkurentsivõime väheneb, majanduskasv aeglustub logistiliste kulude suurenemise tõttu. Rahvusvahelisi autoettevõtjaid tabab lähiajal mitu lisaväljaminekut (rohelise kaardi kallinemine 25, maksu kehtestamine Saksamaa, seejärel ka Poola teedel), mis tõstab veohinda ja seab lähiajal u 10 veofirmadest pankrotiohtu.

Rahvusvahelised autoveod ELi ja Venemaa vahel hakkavad kulgema Balti riikidest mööda. Nimelt on ELi rahadega valmimas Euroopa II transpordikoridor (Berliin-Varssavi-Brest-Minsk-Moskva) ja IX koridor (Oldenburg-Kopenhaagen-Malmö-Stockholm-Turu-Helsingi-St.Peterburg-Moskva), mida transpordiringkondades on hakatud nimetama kaasaegseks Ribbentrop-Molotovi paktiks. Seejuures on Eesti euroläbirääkijad auti mänginud I koridori ehk Via Baltica (Helsingi-Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi), loobuti ka maksuvabast kaubandusest selle koridori põhilülil Helsingi-Tallinn. Tulemusena kallineb kaubavahetus meie peamiste välispartneritega. Eesti kaotab lõviosa oma turismituludest. Soome on sunnitud Via Baltica koridori asemel hakkama lähiaastatel rakendama kiirlaevu Hanko-Rostock marsruudil, mis muudaks Eesti lõplikult ELi ääremaaks.

Ida-Eesti maakondade kolgastumise peatamiseks ja piirkonna majanduse elavdamiseks tegi grupp logistikuid ja teadlasi siseministeeriumile Phare CBC programmi raames viie aasta jooksul kahel korral ettepaneku piirkonna rahvusvahelise ja regionaalse logistikakeskuse arenguvõimaluste uurimiseks. Projekt käsitles kanali ja lüüside rajamist Peipsi järve ja Soome lahe vahele, veetranspordi ja -turismi arendamist Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärve piirkonnas, Tartu, Narva ja Soome lahe sadamate vahel. Paraku jäi see projekt lapsametnike küündimatuse ja bürokraatia tõttu realiseerimata, ehkki samal ajal jäid teadusuuringuiks ette nähtud ELi miljonid kasutamata.

Vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Paraku kehtib Eesti poliitikas printsiip: täna teeme homme mõtleme! Ehk tasuks mõelda vähemalt 14. septembril .

Autor: Aare Uustalu