Kus teete oma rõivaostud?

Praktiliselt ma ei pööra üldse tähelepanu sellele, mida kannan, kui ei ole tegemist just mere- või golfirõivastega. Ostan täiesti juhuslikult, siit ja sealt, aga võin öelda, et Eesti tootjad on head. Siinmail polegi mul ?oppamiseks eriti aega, enamasti teen oma rõivasostud reisidel ja seda ka pigem lennujaamades. Näiteks Kopenhaageni lennujaamas, kus pakkumine väga suur.

Jalatsitega on sama lugu. Kuna mul on väga suur jalg, siis teen eelistusi selle järgi, mis mulle üldse jalga mahub. Kui mulle juba midagi jalga läheb, tähendab see, et tuleb ära osta.

Minu jaoks on rõivamoe ja mööblimoe suunad teatud moel kattuvad. Rõivaid vaadates näen mööbli tulevasi värve, seepärast välismaal käies jälgin ka rõivamoe trende. Aga ise ma küll trenditruu pole. Tallinnas pakuvad kõige laiemat valikut Kaubamaja ja Stockmann. Näiteks võib Montoni kaubamärgi alt leida endale täiesti korraliku ülikonna. Armani esinduspoes käimine on aga omaette esteetiline nauding. Kui Eestis uued mudelid välja tulevad, peab kohe poodi jõudma, sest hiljem ei leia endale enam õiget numbrit. Reisidel on selles osas lihtsam. Silmasin ka sellekevadist Klementi naistekollektsiooni ja võin öelda siinsetele tootjatele vaid häid sõnu. Jalatsite osas on nii, et mida aeg edasi, seda nõudlikumaks lähen just mugavuse osas.

Ma pole väga trendihuviline ega kaubamärgilojaalne. Enamiku rõivaid ostan endale reisidel olles ja kuna enamik reise kulgeb läbi Kopenhaageni, siis olen palju kostüüme Kopenhaagenist ning nüüd ka Riiast ostnud. Välismaalt ostes saad olla originaalsem, sest hinnavahet tänapäeval enam ei ole. Kõige tähtsam on ikka see, et rõivas minu isikupäraga sobiks. Värvidest sümpatiseerivad mulle sinine ja punane, musta värvi riideid on minu garderoobis vähe. Kübaraid ostan ma Tallinnast, nii väikestest spetsiaalsetest äridest kui ka Kaubamajast ja Stockmannist. Ehted, mida kannan, on enamasti kingitud. Jalatsid on mul kõik Tallinnast ostetud ja olen leidnud, et minu stiiliga sobivad kõige paremini kokku just Suurtüki naha- ja kingaäri jalatsid.

Ütlen, et suur inimene peab rohkem endale tähelepanu pöörama kui normaalmõõdus inimene. Kaubamärkidest minu puhul ei saa juttugi olla, sest nr 62 ülikonda ei paku peaaegu keegi, aga mul on väga hea rätsep Viktor Mehilane. Ülikondadega saab hakkama, aga kõige suurem probleem on vaba aja riietega, sest ega XXXLst suuremaid riideid ei paku keegi. Big and Talli kett on minu jaoks väga tänuväärne leid, aga see firma on põhiliselt USAs levinud, nii et sinna sattudes tuleb seda võimalikult palju ära kasutada. Kinganumber 46 või 47 pole enam probleem, kuigi rohkem tuleb sobiva kingapaari leidmiseks vaeva näha.

Poodi minnes pole alati seda head tunnet, sest üheksal juhul kümnest on kõik riided ilusa inimese standardile, mis tekitab stressi küll.

Enamiku rõivaid õmbleb mulle moedisainer Kai Saar. Meil on väga hea koostöö, mis on kestnud juba vähemalt viis aastat. Tema tunneb mind ja ma saan teda usaldada. Hea on veel see, et ta otsib ka huvitavaid kangaid välja, mina vaid räägin talle oma ideest.

Hooajaliselt vaatame vähemalt korra minu rõivad üle, mida veel täiendavalt sobiks juurde teha. Minu garderoobi toonid on pastelsed, rohekast toonist kollaka ja bee?ini väa, kuid on ka sellest kõlekaldeid, näeks sinist väi asju. Olen ostnud ka mõ Montoni kaubamäiga pluusid.

Jalatsite osas meeldivad mulle Gabori liistud, ka Itaalia firma jalatseid olen endale muretsenud. Minu eelistus on pigem kallid ja mugavad jalatsid.

Mina õmblen oma rõivad kas ise või ostan välisreisidelt, viimasel ajal küll rohkem reisidelt, näiteks Hispaaniast. Aga ka mööblikangast ja kardinariidest on võimalik moekaid rõivaid õmmelda. Näiteks sai mu tütar endale väga ilusa ja originaalse lõpukleidi. Mulle on hingelähedased heledad toonid ? nii pastelsed pruunid kui ka sinakad. Vormikuse tõttu sobivad mulle pikemad pluusid.

Meie kaubandus rõhub rohkem teismelistele, kuni kahekümnestele väga saledatele inimestele, aga vanematel ja vormikamatel pole eriti midagi valida.

Jalatseid ostan ma Itaaliast, kus käin vähemalt korra aastas.

Olen eluaeg ostnud valmisrõivaid, aga mul on ka aastaid olnud teatrikogemusega oma õmbleja. Minu jaoks pole tähtis kaubamärk, vaid kvaliteet. Ettevõtjal peab kostüüm hommikust õhtuni vastu pidama, sest vahel pole aega enne õhtust üritust kodust läbi minna. Lõikelt eelistan klassikalist.

Jalatseid olen kogu maailmast kokku ostnud. Itaalia omad on efektsed, Austria jalatsid aga klassikalisemad.

Ehete osas on rusikareegel, et materjal peab olema ehtne ja stiil originaalne.