Uuringufirma Redicati Group teatel saadeti 2003. aastal maailmas 582 miljardit soovimatut e-kirja. Kuna arvutikasutajad installeerivad üha enam spämmiga võitlevaid programme, on spämmijatel vaja leida uusi teid, kuidas oma sõnumeid edastada.
Uut sorti rämpspostitust nimetatakse spimmiks (spim ? segu ingliskeelsest sõnast spam ning väljendist instant messaging ? IM (kiire sõnumite saatmine)).
Suhtlustarkvara kasutamine on populaarsust kogunud metsiku kiirusega. See võimaldab erinevalt jututubadest kasutajatel piisavalt privaatselt omavahel rääkida ning loomulikult hoida kokku sidekulusid.
Nüüd võibki tekkida olukord, kus kasutaja saab sõbralt sõnumi, kus soovitatakse külastada üht veebikeskkonda. Tegelikkuses pole sõnumi saatjaks aga sõber, vaid nn spimmeri käivitatud programm. Spämmi (ning miks mitte ka spimmi) mõttekusest räägib fakt, et kuigi üleskutsele mingit teenust või toodet kasutada reageerib vaid tühine osa sõnumi saajatest, on taolise tegevuse kulud madalad ja seega ka kasu kiire tulema.
Samas pole spimm sama ohtlik kui spämm. Kui e-kirja saades võivad kirjaga kaasa tulla erinevad failid (pildid, programmikesed), siis spimmiga vähemalt praegu seda muret ei ole. Et saata pilti või programmi, peab kasutaja selle vastu võtma. Seega on spimm praegu eelkõige väga tüütu ning arvuti kasutamist segav leiutis. Seetõttu pole karta, et spimmi abil hakkaksid samavõrd massiliselt viirused levima.
Loodetavasti saavad suhtlustarkvara pakkujad spimmi kiiresti kontrolli alla, töötatakse välja vastavad kaitsemehhanismid ning see ei hakka levima sama laialdaselt kui spämm täna.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?