Lahkumistorm EASis

Tänavu 800 miljonit krooni ettevõtlusraha jagavast EASist on viimasel ajal lahkunud suur osa enne praeguse juhatuse esimehe Tea Varraku ametisse asumist tööl olnud valdkonnajuhtidest.

Kahe aasta jooksul, mil EASi on juhtinud Varrak, on asutusest läbi käinud mitmeid valdkondade juhte ning oma ala spetsialiste, kes pole palgal püsinud aastatki. Tööjõu voolavus küündib 144 töötajaga EASis 10 protsendini.

EAS loodi neli aastat tagasi, liites ekspordi-, välisinvesteeringute-, tehnoloogia-, regionaalarengu- ja turismiagentuurid. Nende agentuuride juhid jäid kõik alguses EASi paigale.

EASi turismiagentuuri juhtis varem riigi turismiametis töötanud Riina Lõhmus. Tema töö EASis lõppes 2003. aasta lõpus. Nüüd töötab Lõhmus Tea Kirjastuse toimetuse juhina.

Lühikeseks jäi ka Lõhmuse järel suure konkursi järel EASi turismivaldkonna juhiks leitud Eda Odenbergi karjäär ? tema pidas EASis vastu pool aastat.

Kauaaegne ekspordiagentuuri juht Lea Kroonmann ei jätkanud samuti ?uues? EASis. Kroonmann jäi lapsepuhkusele ning EASi tööle enam ei naasnudki. Praegu on Kroonmann tegev oma firmas, mis korraldab konsultatsioone, üritusi ja reise.

EASi Tehnoloogiaagentuuri juht Anti Kuiv töötas sel ametikohal veidi üle aasta. Alla aasta pidas EASis vastu turundusdirektor Margit Kirsipuu, samas osakonnas töötanud reklaamijuht Sirli Leena Tarve töötas EASis küll kauem ? pea kaks aastat, kuid selle aja sisse mahtus ka lapsepuhkus.

2002. aastal Estonian Airist EASi PR-juhiks tulnud Raimond Made on tänaseks tööl Coca-Colas.

Eesti märgi väljatöötamist juhtinud Evelin Int-Lambot töötas EASis poolteist aastat, läks EASist lapsepuhkusele ja huvi naasmise vastu polnud. Tema võttis tähtajalise töölepinguga tööle EASi eelmine juht. Umbes kolmveerand aastat oli Eesti brändi väljatöötamisel tegev ka nüüd ostudirektorina Tallinna Kaubamajas töötav Edward Köster.

Selle aasta alguses lahkus EASist asutuse analüüsi- ja skeemiarendusüksuse direktor Raili Kriisa, kevadel pühkis EASi tolmu jalgadelt poolteist aastat ametis olnud IT-juht Leho Harjo, kes asus tööle Stora Ensosse. Suvel lõppes töö EASi pearaamatupidajal Marianne Paasil.

Miks siis inimesed EASis ei püsi? Anonüümselt räägivad endised töötajad Varraku juhtimisaja jooksul asutuse pingeliseks ja intriigirohkeks muutunud sisekliimast, töötajate e-kirjade salaja lugemisest.

Ametlikud põhjendused on reserveeritumad. Eesti märgi väljatöötaja, nüüdne ajakirja Life in Estonia peatoimetaja Evelin Int-Lambot ütleb, et polnudki huvitatud tähtajalise töölepingu pikendamisest. Endine tehnoloogiaagentuuri juht Anti Kuiv on öelnud, et lahkus EASist, kuna sai arvutikaupade hulgimüügiga tegelevast GNT Eesti ASist parema pakkumise.

Endine turismiagentuuri juht Riina Lõhmus toob lahkumise põhjusena välja asjaolu, et EASi reformi tõttu muutus tema töökoht turisminõuniku ametikohaks ning poolteist kuud hiljem see koondati. Lõhmuse teada on EASi turismiarenduskeskusest tänavu juulist oktoobrini lahkunud või lahkumas veel viis inimest.

Reklaamijuht Sirli Leena Tarve, kes Evelin Int-Lamboti teada oli EASi meeskonda väga oodatud, vallandati. ?Ma olevat jaganud konfidentsiaalset infot,? sõnab Tarve oma vallandamise põhjenduseks.

Kuidas Te kommenteerite keskastmejuhtide lahkumist, on see EASi jaoks selline probleem, mis võiks mõjuda töötulemustele? Neli aastat tagasi ühendati viis agentuuri. Endiste agentuuride juhid olid iseseisvad oma otsustes, kuid nüüd muutusid nad tippjuhist keskastmejuhiks. See liitumine oli väga valulik, veendusin selles ise, kui EASi tööle tulin. Võisteldi omavahel, igaüks ajas ainult oma asja, EASi kui tervikut polnud.

Töötulemustele see kindlasti mõjub, sest iga uus töötaja vajab sisseelamiseks aega. Siiski lahkus keskastmejuhtidest struktuurimuudatustest tingituna vaid üks töötaja, teised paigutusid uues struktuuris ringi. Kõik 2003. aastal võetud eesmärgid EAS täitis.

Mis on Teie nägemuse järgi selleks põhjuseks, et lahkuvad spetsialistid, nagu näiteks Riina Lõhmus, Lea Kroonmann, Anti Kuiv, Raimond Made jt? Meil on erasektorist madalam motivatsioonipakett, erasektorist tulnul on raske kohaneda avalikus sektoris töötamisega ja ta läheb erasektorisse tagasi. Mitmed eelpool nimetatud inimesed lahkusid neid mõlemaid aspekte arvesse võttes ja nende praegune töö kinnitab seda. Samuti suundutakse elama-töötama välismaale või soovitakse teha karjääri, mida EAS ei suuda pakkuda.

Samas tahaks rõhutada, et meie töötajate seas on ka inimesi, kes on EASis töötamas juba tema ?eelkäijate? (turismiamet, ekspordiagentuur, välisinvesteeringute agentuur jt asutused) ajast alates ning aste-astmelt liikunud ülespoole.

Kas lahkunud spetsialistide asemele on olnud lihtne leida uusi inimesi? Häid teenindajaid Eestis napib, nii on ka meil. EASis on võtmepositsioonide täitmine märksa komplitseeritum, vabanenud kohtadele on aga kandideerimas palju inimesi. Nad tulevad erasektorist ja meie peame välja selgitama, kas nad ka avalikus sektoris hakkama saavad. Samuti on küsimus kompensatsioonipaketis. Praegune meeskond keskastmejuhtidest on hea, motiveeritud, tugev ja muutub järjest ühtsemaks. Üks inimene on veel vajalik leida ja selle otsinguga saame ühele poole sel nädalal (st eelmisel nädalal ? toim.).

Kuidas kommenteerite praktiliselt avalikku saladust, et EASis loetakse töötajate e-kirju? Miks seda tehakse? Elektroonilise kirjavahetusega seonduv on reglementeeritud EASi eelmise aasta lõpus kinnitatud turvapoliitika dokumendis, mille järgimine on kõikidele töötajatele kohustuslik. Kogu elektrooniline loome, olgu see siis arvutivõrgus, töökoha arvutis või elektronpostis, on EASi omand. Loomulikult on töötajatel võimalus korraldada oma isiklik kirjavahetus EASi väliste meilikeskkondade kaudu.

EASile on usaldanud oma äri- ja arenguplaanid üle 5000 ettevõtja, seetõttu on meie jaoks ülioluline sellist infot kaitsta, vältides selle sattumist kolmandate isikute kätte. Info lekkimise kahtlusel on õigus elektronposti lugeda siseaudiitoril. Ka kaitsepolitsei on meie sage külaline, kuna peame tagama korruptsioonivaba tegutsemise.

Endine majandusminister Meelis Atonen leiab, et juhtivate töötajate lahkumise põhjuseks EASist võib olla ka asjaolu, et asutus on muutumas ettevõtluse arendajast välisraha vahendajaks. ?Ehk ei leita sellepärast motivatsiooni seal töötada,? sõnab Atonen.

Kogemustega spetsialistide lahkumine kajastub kaudselt ka EASi töötulemustes: riigikontrolli tänavuse aasta algusest pärinevast auditist selgub, et aasta pärast riigi toetuse saamist ei tegutse enam või on oma tegevuse ajutiselt peatanud viiendik riigilt, sh EASilt raha saanud ettevõtetest. Sealjuures EASil on ebaõnnestunud projekte tervelt kümnendik kogu projektidest, mis on tunduvalt rohkem kui teistel raha jagavatel asutustel.

Meelis Atonen tunnistab, et EASi tippjuhtidega peeti eelmise aasta lõpus maha ideoloogiline vaidlus. ?Ministeeriumi arvates jättis nende klienditeenindus ja eesmärkide püstitus soovida,? räägib Atonen. ?EAS peaks ikkagi olema klienditeenindaja, mitte karm ülevaataja, kellel on raha.?

Otseselt tippjuhtide väljavahetamise kaalumiseni see vaidlus aga ei viinud, sest juhtide väljavahetamine polevat Atoneni sõnul nii lihtne. Atonen ei kinnita otsesõnu ka levivat juttu, nagu oleks ta selle aasta alguses pidanud läbirääkimisi toona just Ösel Foodsi Tartu Õlletehasele müünud Kuldar Leisiga, et viimane asuks juhtima EASi.

Leis ise ütleb, et oli tõesti aasta alguses tööjõuturul ?vaba? ning sai hulgaliselt mitmesuguseid tööpakkumisi. ?Kas pakkumiste hulgas oli ka EAS, ei saa ma kinnitada,? sõnab ta. ?Pakkumisi teinutega jäi mul kokkulepe, et ei kommenteeri, kui pakkumist vastu ei võtnud.?

Leis sõnab, et temal ettevõtjana on EASiga suhtlemine ning raha taotlemine sujunud, kuid teistelt ettevõtjatelt on olnud kuulda nurinat. ?Tundub, et neil (EASi töötajatel ? toim.) on väga palju tööd ja rabelemist, struktuur pole justnagu järgi jõudnud jagatava rahasumma kasvamisele.?