Riskikapital on raha ja tarkuse kombinatsioon

Kui ma 1987. aastal koos toonaste võitluskaaslastega IME ideed tutvustasin, oli vähe neid, kes uskusid, et see kunagi teoks saab. Täna oleme pisut sarnases olukorras, kus me vajame visiooni ja strateegiat, et arenenud maailmale järele jõuda. Usun, et arengufondi loomine on üks oluline ja vajalik samm selle poole.

Teadmistel põhinevaks majanduseks muutumine eeldab mitme olulise probleemi lahendamist. Esiteks puudub meil ülevaade ning visioon sellest, millised on need uued teadmised ja oskused, mis lähitulevikus määravad ettevõtete konkurentsivõime. Liiga vähe on inimestes soovi hakata ettevõtjaks ja napib ka uusi ja uuenduslikke ideid.

Teadmis- ja tehnoloogiamahukas ettevõtlus on riskantne, sellega alustamine nõuab suuremaid investeeringuid ja juhtimiskogemust. Täna jääb oluline osa innovaatilistel ideedel põhinevast ettevõtluspotentsiaalist Eestis kasutamata, kuna alustavatel ettevõtetel puudub või on raskendatud juurdepääs kapitalile. Napib ka juhtimisalast teavet ja kogemust, mis kapitaliinvesteeringute najal aitaks murda läbi rahvus­vahelistele turgudele.

Paigalseis tänases olukorras on tagasiminek. Situatsioonis, kus meie lähinaabrid ja kaubanduspartnerid uute ja uuendusmeelsete ettevõtete tekkimist ja kasvu jõuliselt riiklike vahenditega toetavad, satub Eesti passiivse pealtvaataja rollis kahetsusväärsesse olukorda. Oleme sunnitud pealt vaatama, kuidas meie edumeelseimad inimesed ning ideed liiguvad riikidesse, kus arenguks ja maailmaturule jõudmiseks on loodud paremad tingimused.

Sobivaim lahendus on arengufondi loomine. Fondi ülesanne oleks uuenduslike ideede leidmine, investeerimine ja nende arengule kaasa aitamine. Riskikapitali ei saa võrrelda riikliku toetuse või pangalaenuga. Riskikapital on raha ja tarkuse kombinatsioon.

Investeeringu teinud fond omandab ettevõttes kaasomaniku staatuse koos kõigi omaniku õiguste ja kohustustega ning vastutusega ettevõtte juhtimise eest. Tehnoloogiat, turge ja äri tundvad fondihaldurid aitavad ettevõtjal strateegilisi plaane seada ja neid ellu viia, pakkudes sel moel värskele ettevõtjale hädavajalikku juhtimisalast nõu.

Miks seda kõike ei tee erasektor? Riskikapitali eraturuga on seotud üks tõsine probleem. Eraturu riskikapitalifirmad huvituvad vaid investeeringutest kasvufaasi ettevõtetesse, mille puhul risk ebaõnnestuda on oluliselt väiksem võrreldes algfaasis olevate äriideedega. Ka kasum on kiirem tulema.

Algusfaasis ettevõtet, millel pole veel ette näidata tellimusi ja rahavooge, pole valmis aitama ükski riskikapitalist. Kuna ettevõtjal pole tagatisi ega rahavooge, ei saa ta pangast laenu. Siin tulebki mängu arengufond, mis on valmis võtma kõrgemaid riske ja pakkuma seemne­kapitali.

Tänaste plaanide kohaselt peab arengufondist kujunema katalüsaator erakapitali kaasamiseks alustavate teadmis- ja tehnoloogiamahukate ette­võtete käivitamisse. Arengufondil lubatakse igasse äriideesse investeerida üksnes kuni 49% ulatuses, teine pool vajaminevast kapitalist tuleb leida erainvestoritelt. Sel moel loob arengufondi käivitamine kohalikele investoritele võimaluse osaleda kaasinvesteerijana suure potentsiaaliga ettevõtete arendamises, aktiviseerides era- ja riskikapitali investeeringute turgu Eestis.

Kuid majanduse innovaatilisemaks muutmisel ei piisa ainult rahast. Samaväärset tähelepanu tuleb pöörata inforikka ja uuenduslike ideede genereerimist soosiva keskkonna loomisele. ?Altpoolt üles? tõukejõudu peab täiendama tark navigeerimine ülaltpoolt. Tarvis on kujundada uuenduslikku mõtteviisi ja väärtushinnanguid Eesti ühiskonnas ja eriti tippotsustajate ridades. Vaid terviku hõlmamise kaudu on saavutatav võimendusefekt, mis lubab tagasihoidlike vahenditega soodustada ning suunata ühiskonna ja ettevõtete arengut. Just seepärast on majandus- ja kommunikatsiooni­ministeerium käivitanud Eesti Arengufondi loomise.

Arengufondi tegevuse tulemusel suureneb ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste roll. Avaramad võimalused uute ettevõtete finantseerimiseks suurendavad teadlaste kui väga uuendusmeelse sihtgrupi motivatsiooni oma uusi lahendusi ja tehnoloogiaid rakendada. Arengufond kaasab teadlasi oma töösse, aidates akadeemilist ja rakendusteadust lähendada ettevõtlusele.

Uute uuenduslike ettevõtete areng loob juurde uusi kvalifitseeritud töökohti, mis soodustab haritud inimeste soovi Eestis endale rakendus leida. See omakorda loob eeldused tööjõu suuremaks liikuvuseks teadusasutuste ja ette­võtete vahel ja õppeasutuste lõpetajate kvalifikatsioon hakkab senisest paremini vastama ettevõtjate vajadustele.

Küsimus pole selles, kas Eestile on arengufondi vaja. Küsimus on ? kui kaua me võime endale veel lubada viivitust selle käivitamisel ja illusiooni, et meil õnnestub ilma arengufondita toime tulla?

Tegeleb riigi pikaajaliste arengute prognoosimisega ja aitab kaasa strateegiliste valikute tegemisel. Fond koondab ja edastab Eesti tippotsustajatele majandusarengut puudutavate otsuste langetamiseks vajalikku alusinfot. Fond aitab varakult tuvastada riigi ees seisvaid strateegilisi probleeme, leida uusi ja uudseid arenguvõimalusi ning jätkusuutlikke konkurentsieeliseid.

Suurendab eestlaste ettevõtlikkust. Aitab kaasa uute uuenduslike äriideede tekkimisele ning Eesti inimeste ettevõtlikkuse kasvule. Kuna täna puudub Eestis kapital, mis oleks valmis uuenduslikke kõrge riskiga ideid rahastama, siis napib ka motivatsiooni ideede genereerimiseks ja ettevõtteks kasvatamiseks.

Toetab alustavaid firmasid stardikapitali ja juhtimisalaste nõuannetega. Pakub ettevõtetele stardikapitali ja kõrgetasemelist juhtimisalast tuge. Teadmis- ja tehnoloogiamahukad ettevõtted tegutsevad esimesest päevast alates tihedas rahvus­vahelises maailmaturu konkurentsis, kus ellujäämine on katsumusterohke ning ettevõtte käivitamine ja arendamine eeldab lisaks vajalikule kapitalile professionaalset juhtimisalast pädevust.

Edendab rahvusvahelist koostööd. Arengufondil tervikuna on märksa lihtsam leida ja kaasata maailmatasemel kapitali, eksperte ja koostööpartnereid kui alustaval teadmis- ja tehnoloogiamahukal ettevõttel omaette tegutsedes.