Ruumide rentimine. Ürituse läbiviimiseks kasutatava pinna rendikulud ei kuulu tulumaksuga maksustamisele
ja puuduvad ka piirangud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
Kui selliste ruumide kaunistamiseks ostetakse näiteks lilli või muid dekoratsioone, siis ei maksustata ka neid kulutusi. Need kulud omaette ei kujuta endast mingisugust kingitust kliendile.
Kuna ürituse eesmärk on kasvatada kliendilojaalsust ja võita juurde uusi kliente, siis saab kahtlemata pidada neid kulusid täielikult ettevõtlusega seotud kuludeks.
Näiteks kui äriühing korraldab klientidele tootetutvustuspäeva Sakala keskuses, mille kohta viimane esitab 8000kroonise arve ruumide rentimise eest, siis tulumaksukohustust sellise arvega ei kaasne ning sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud puuduvad.
Artistide esinemine. Kui üritusele on kutsutud esinema ansambel, mustkunstnik, eksootiline tantsutrupp, õhtujuht või muud artistid, siis on tulumaksuseaduse tähenduses tegemist külaliste ja äripartnerite kultuurilise teenindamisega. Samuti loetakse kultuuriliseks teenindamiseks näiteks kontserdi-, kino- või teatrikülastused. Äriühing võib tulumaksuvabalt teha selliseid kulutusi kuni teatud piirmäärani.
Vastuvõtukulusid ei maksustata äriühingute puhul summaarselt kuni 500 krooni pluss 2% palgafondist ühe kalendrikuu kohta. Kui mõnel kuul äriühing vastuvõtukulusid ei tee, siis on võimalik aasta lõppedes teha summeeritud arvestus ja kasutada ka üksikutel kuudel kasutamata jäänud maksuvaba osa.
Kui kulutused jäävad ettenähtud piirmääradesse, tulumaksu täiendavalt tasuda ei tule. Suuremate summade puhul kuulub kingitusena maksustamisele piirmäärasid ületav osa, tasuda tuleb tulumaks määras 24/76.
Näiteks äriühing tellib banketile õhtujuhi, mille eest õhtujuhti pakkuv äriühingu esitab arve summas 4000 krooni. Äriühingu palgafond on 100 000 krooni kuus. Eeltoodu põhjal maksustatakse sellises olukorras tulumaksuga vaid 1500 krooni õhtujuhi tasust. 2500 krooni (2% palgafondist 2000 krooni pluss 500 krooni) tasust jääb maksustamata.
Artistide ja muude kliendiüritustel abiks olevate inimeste tasustamisel tuleb arvestada seda, et kui arvet ei esita nende tööandja või kui nad ise pole ettevõtjad, siis tuleb makstavalt töötasult maksta sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse ning kinni pidada tulumaks ja töötaja töötuskindlustusmakse.
Toitlustamine. Toitlustamiskulud külalistele ja äripartneritele ei kuulu maksustamisele senikaua, kui ei ületata vastuvõtukuludeks ettenähtud maksuvaba piirmäära.
Samas näiteks emaettevõtte töötajatele tehtud kulutused, alates toitlustamisest ja lõpetades meelelahutuse või kultuurisündmustega, tuleb tütarettevõttel maksustada vastuvõtukuludena.
Arveid, millel on teenuse osutaja välja toonud ainult ruumide rendi, kuid mis tegelikkuses sisaldavad endas ka toitlustamiskulusid, tuleb maksustada teenuse osutaja toitlustamisele tehtud kulude ulatuses vastuvõtukuludena. Samas tuleb arvestada maksuvaba piirmäära. Kui arvel on toitlustamine eraldi välja toodud, siis käsitleb toitlustamist vastuvõtukuludena teenuse saaja.
Kui sisendkäibemaks on vastuvõtukuludelt maha arvatud, maksustatakse külaliste ja äripartnerite toitlustuskulud käibemaksuga. Maksustatav väärtus on soetusmaksumus või teenuse omahind. Kui sisendkäibemaksu maha ei arvatud, siis üleandmist käibemaksuga ei maksustata.
Transport ja majutamine. Külaliste ja äripartnerite majutamise ja transpordikulud on käsitletavad sarnaselt toitlustamise ja kultuurilise teenindamisega vastuvõtukuludena, mis tähendab, et maksustamine toimub vaid siis, kui ületatakse maksuvabasid piirmäärasid.
Kingitused. Rahandusministeeriumi poolt on välja töötatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tahetakse kehtestada 2006. aastast reklaamkingitustele sarnaselt käibemaksuseadusele 50kroonine maksuvaba piirmäär.
Praegu kehtivas tulumaksuseaduses ei ole kingituste puhul maksuvabasid piirmäärasid ette nähtud ning kõik kingitused kuuluvad maksustamisele tulumaksuga määras 24/76.
Käibemaksuarvestuses ei teki käivet ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena (sõltumata väärtusest) või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 50 krooni (ilma käibemaksuta), üleandmisest reklaami eesmärgil. Selliste meenete soetamisel tasutud käibemaks on õigus maha arvata.
Praegu kehtiva tulumaksuseaduse alusel tuleb reklaamkingituste maksustamisel hinnata, kas reklaamkingitus omab selle saaja jaoks tarbimisväärtust suuremas osas, kui on selle eseme reklaamifunktsioon kingi tegija seisukohast. Arusaadavalt pole sellise ebamäärase põhimõtte rakendamine praktikas alati lihtne.
Näiteks lihtsamad pastapliiatsid, võtmehoidjad ja välgumihklid ei kuulu tulumaksuga maksustamisele, kuna nende tarbimisväärtus saaja jaoks on sisuliselt olematu. Samas T-särkide puhul võib maksuhaldur kontrolli korral asuda seisukohale, et tegemist on kingitusega, mis omab tarbimisväärtust ning maksustada vastavad tekkinud kulud tulumaksuga määras 24/76.
Tööülesannete täitmisega mitteseotud ürituste korraldamiskulud tuleb maksustada erisoodustusena, st tasuda tuleb tulu- ja sotsiaalmaks.
Sellisteks üritusteks võivad olla suve- ja muude aastaaegadega seotud päevad, tähtpäevade puhul korraldatud üritused, kontserdi-, kino- või teatrikülastused.
Erandina ei maksustata üritustel osalevatele töötajatele ja klientidele tehtud kulutusi transpordile, majutamisele ja muudele kuludele, kui töötaja täidab ürituse raames tööülesandeid näiteks ürituse ettevalmistamisel või läbiviimisel.
Kui klientidele suunatud üritusel osalevad ka enda töötajad, võib kõne alla tulla proportsiooni kohaldamine, kui töötajatele tehtud kulutusi pole võimalik täpselt eristada. Näiteks kui toitlustamine maksis 20 000 krooni ning üritusel osales 100 inimest, kellest 40 olid oma töötajad ja 60 külalised, siis on vastav proportsioon 40 protsenti.
Seega 8000 krooni tuleks maksustada erisoodustusena ja 12 000 krooni vastuvõtukuludena.
EMT on kõik reklaamkingitused maksustanud, nagu seadus ette näeb, ja kuna ka maksude raha on reklaamkingituste eelarves, on see loomulikult vähendanud tellitavate reklaamkingituste hulka. Kui rakendub 50kroonine maksuvaba piirmäär, siis selle tõttu me oma reklaamkingituste eelarvet ei suurenda, küll aga saaksime järelejääva raha arvel osta rohkem kingitusi.
Reklaamkingituste valimisel pole hind määravaks teguriks. Kingi valikul lähtume kinkimise eesmärgist. Seega, kui sobiv kingitus ja vajalik kogus valitud, toimub maksustamine lähtuvalt kehtivale seadusandlusele. Kingituste valik ja hinnaklass on meil äärmiselt mitmekesine, alustades logoga pastapliiatsitest kuni lausa kunstnike töödeni välja.
Uus maksusüsteem leevendab mõnevõrra ettevõtte maksukoormust. Kingitustega püüame tõsta eelkõige partneri või kliendi meeleolu. Iga kingitus peab endas kandma kindlat sõnumit ja olema samas meelelahutuslik. Heaks traditsiooniks on saanud Saku sünnipäevafestivalid oktoobris, ühised Saku Suurhallis toimuvate ürituste külastused ja loomulikult Saku brändidega seotud meened.
Kuigi senine tulumaksuseadus, kus kõik reklaamkingitused tuleb maksustada, on kingituste tegemist olulisel määral piiranud, ei ole plaanis eelarvet suurendada. Kingitused on meil enamasti umbes 50 krooni suurusjärgus olnudki. Tüüpilisteks firmasümboolikaga kingitusteks on olnud näiteks pastapliiats, võtmehoidja, kohvikruus, fliissall, ? väike põlevkivitükk karbis jms.
Klientidele kingituste tegemine ei mõjuta ettevõtte müügitegevust ja seetõttu ei mõjutaks muudatus väikest kingituste eelarvet. Kingitusi teeme harva ja eelarve on väga väike, mistõttu pole kingitustelt tasutavad maksud nii olulised. Oleme teinud piiratud koguses mitte kuigi kallihinnalisi ettevõtte sümboolikaga kingitusi, nagu vihmavarjud, sallid, kalendrid jms.
Uue seadusega saame rohkem jagada väiksemaid ja odavama hinnaga meeneid ehk reklaamkingitusi. Reklaamkingituste alla kuuluvadki pisemad ja odavamad asjad, mida jagame klientidele näiteks messidel ning üritustel. Hinnaklass jääb 50?150 krooni vahele. Ärikingid on mõeldud aga koostööpartneritele ja need on pisut kallimad asjad, nagu hõbeehted, konjak, lennukimudeli. Ärikingituste hind jääb 200?500 krooni piiresse.
Seotud lood
Veebruaris tähistab 25. tegevusaastat tuleohutussüsteemide projekteerija, paigaldaja ja hooldaja Firetek OÜ, kes on tuleohutussüsteeme välja töötanud ning paigaldanud väga paljudele Eesti suurematele äriobjektidele. Ühe asutaja, ettevõtte juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa sellealaste seaduste ning nõuete väljatöötamisest.