Ettevõtja hävinud paberimajanduse või ühe hetkega kõlbmatuks muutunud arvuti sisemuse info taastamine on kulude mahaarvamise eeldus.
Ettevõtja jaoks on teadagi kõige hellem koht ettevõtluse kulud. Need on vähendanud makse ja seepärast on nende tõestamine tõsine küsimus.
Tulumaksuseadus ütleb, et tulust võib maha arvata dokumentaalselt tõendatud kulud, ning ei räägi seejuures loodusjõududest või hälvetest elektrivõrgus.
Maksukorralduse seadus ütleb, et maksumaksja peab oma dokumente säilitama seitse aastat, ja jällegi ilma "aga"-deta.
Teisalt on maksukorralduse seaduses öeldud, et maksuamet peab maksude tasumise õiguse üle otsustamisel rakendama uurimispõhimõtet, st selgitama välja kõik asjaolud. Mõned dokumentidest vastu oma tahtmist ilma jäänud ettevõtjad on teinud sellest järelduse, et maksuamet peaks olema see, kes taolisel juhul tõendeid otsima peaks, ning küsinud, et kas neil on ikka -õigust nõuda minult hävinud dokumentide taastamist?
Riigikohus on kaks korda arutanud hävinud dokumentide ja maksude määramise küsimusi, nii et selles osas on asi Eestis üheselt selge.
Uurimispõhimõte tähendab antud juhul, et maksuamet annab maksumaksjale võimaluse hävinud dokumentide asemel esitada uued. Võtta panga väljavõte ja käia müüjad uuesti läbi. Kui ettevõtja seda võimalust ei kasuta, võib maksuamet määrata makse näiteks hindamise teel. Nii et ei maksa püstitada küsimust "Kas neil
on ikka õigus?", vaid lihtsalt nentida, et mulle endale on dokumentide taastamine kasulik ja midagi pole parata, kui kord juba nii läks.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”