Arengufond vajab ?anssi!

Nädal tagasi oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Eesti Arengufondi eesmärke ja tegevussuundi tutvustav seminar, mille käigus sai tutvustatud loomisel oleva fondi põhialuseid ning vahetatud mõtteid, kuidas loodav fond saavutaks oma eesmärgid kõige tulemuslikumalt. Samuti uurisime erinevate osapoolte valmidust aidata kaasa projekti edukale käivitamisele ja tegutsemisele.

Mõttevahetuse järel, mis pälvis aktiivset ja laialdast kajastust, jõudsime ühisele arusaamisele, et tagumine aeg on lõpetada tänaseks juba enam kui aastakümme väldanud vaidlused fondi loomise otstarbekuse ja erinevate toimimismehhanismide üle ning minna sõnadelt üle tegudele. Ehk luua lõpuks Eestile oma Arengufond ja ühendada kõik jõupingutused, et see tõepoolest oma eesmärgid saavutaks.

Ma saan Tõnis Lukase kibestumusest Äripäevas ilmunud artiklis hästi aru. Tal on hinges okas, et Riigikogu lükkas tagasi Isamaaliidu fraktsiooni poolt esitatud Arengufondi seaduse eelnõu. Iseküsimus on aga, kas Riigikogu oleks saanud käituda teisiti. Arvatavasti mitte. Tunnistas ju Lukas isegi, et Isamaaliit oli selle eelnõu lugemisele esitamisel pelgalt kirjakandja rollis ning eelnõu tegelikud autorid pärinevad Strateegiliste Algatuste Keskusest (SAK).

Eestis on erinevatel aegadel erinevad organisatsioonid ja poliitilised jõud end taolise fondi ideega sidunud. Kahjuks puuduvad seni märkimisväärsed tulemused. Kõrvuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kestnud eeltööga tegeles Eesti Panga juures ka SAK aktiivselt Soome Sitra fondi mudeli toomisega Eestisse. Hoolimata aktiivsest lobitööst Riigikogus ja selle fraktsioonides ei leidnud SAKi Targa Raha kontseptsioon tollal ühegi poliitilise jõudu toetust ning tänaseks on SAK oma tegevuse lõpetanud, seda vaatamata paljude inimeste pikaajalisele tööle ja jõupingutustele. Riigikogu kahtles projektis juba siis, kui selle esitas SAK. Võis juba ette arvata, et see lükatakse tagasi ka siis, kui projekti autoriks maskeerub Isamaaliidu fraktsioon.

SAKi näide on äärmiselt õpetlik ja me peame samu vigu tulevikus hoolega vältima. Lühidalt öeldes - vältima Arengufondi sattumist vaakumisse, kus tema absoluutset poliitilist sõltumatust ja täitevvõimust lahutamist lipukirjaks seades oleksime ühel hetkel silmitsi olukorraga, kus Arengufond ei sõltu tõepoolest mitte millestki ega kellestki. Ning tema katalüsaatoriefekt meie majandus- ja ühiskondlikus arengus jääb just seetõttu täies ulatuses rakendamata.

Muuseas, poliitilisest varjundist pole üdini vaba ka Eestis paljukiidetud ja eeskujuks seatud Soome Sitra fond, mida tänaseks on asunud juhtima Esko Aho, kelle kogu Sitra-eelne elu möödus peamiselt poliitilistel ametikohtadel alates parteijuhist ja lõpetades valitsusjuhina. Järelikult pole soomlased hinnanud oma poliitikuid sedavõrd lühinägelikeks, et takistada nende kaasalöömist Sitra tegevuses.

Kogu Arengufondi üle käiva debati käigus on ikka kerkinud esile arvamusi, et pole vaja eraldi asutust, vaid neid funktsioone saaks täita ka EAS. Seda ettepanekut on keeruline mõista ja toetada. Arusaam, et arenguprotsess kulgeb kõige paremini siis, kui kõik on allutatud vaid ühele täitevvõimu institutsioonile, on robustne ja iganenud. Ka Soome kogemus näitab, et niinimetatud arenguvõrgustiku ideoloogia ehk ideede ja tegevuse pärinemine mitmest koos töötavast asutusest on kokkuvõttes palju edukam.

Võib-olla tõepoolest saaks teatud eelduste korral riskikapitali investeeringute otstarvet EASiga siduda. Kuid sel juhul jääb saavutamata ühiskondlik võimendusefekt, mis on seotud Arengufondi autonoomsuse ja autoriteediga, arenguseirega. Arengufond pole ju kavandatud pelgalt poliitika rakendajaks nagu EAS, vaid ka ministeeriumide partneriks poliitika kujundamisel, kes annab soovitusi ettevõtluskeskkonna muutmiseks innovaatilistele projektidele sõbralikumaks.

Mul on hea meel, et Arengufondi projekt on leidnud üksmeelset toetust Eesti ühiskonnas ja teadusavalikkuses ning pälvinud tänaseks nii valitsuse juures tegutseva Teadus- ja Arendusnõukogu kui ka selle alakomisjonide heakskiidu. Tartu Ülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo tõi 10. jaanuari seminaril esinedes esile, et kui me veel mõned aastad tagasi kuulsime üleskutseid "asuda tehnoloogiarongis jänest sõitma, on ettekujutus ainult virutatud teadmistele tuginedes oma õnne ehitamisest tänaseks taandumas", mida tähistab ka Eesti Arengufondi jõudmine käivitamise otsustavasse faasi.

Ärgem raisakem aega otsimaks ja leidmaks põhjuseid, miks fondi mitte teha, selle asemel, et koondada jõud fondi ellukutsumiseks ja enda tõestamiseks. Pole olemas absoluutselt riskivabu nähtusi, eriti sellises valdkonnas. Kuid mida selgem ja tugevam on poliitiline tahe, seda lihtsam on neid riske ka maandada. Mida nõrgem on poliitiline tahe, seda raskem on muuhulgas leida inimesi, kes Arengufondi ideed reaalses elus täide viiksid. Tuleb osata vahet teha, kas Arengufondi projekti puhul on tegu arengueelduste loomisega või kulutamise ettekäändega. Tänane suurim eesmärk on vältida viimast.