Hansapanga aktsionärid maksuvõrgus

Jüri Mõis, Rain Lõhmus, Endel Siff, Anne Mallene ja Andres Kõljalg ning ka teised endised Hansapanga aktsionärid lootsid mullu oma aktsiaid Swedbankile müües asjatult maksukohustusest pääseda aktsiaid firmade arvele viies.

Elegantne finantsskeem, mida varasemalt kasutasid Sylvesteri ja Port Arturi omanikud ning näiteks ka eksrahandusminister Tõnis Palts, on ärevaks ajanud maksuameti, kes sellist aktsiate kantimist enam tunnistada ei taha. Sisuliselt tähendab see, et Mõisal, Lõhmusel, Sifil, Mallenel ja Kõljalal seisab ees kas miljonite kroonide eest tulumaksu tasumine või kohtuprotsess.

Äripäevaga vestelnud endise Hansapanga nõukogu liikme Endel Sifi kindlameelsus ja veendumus oma käitumise õigsuses annab alusta arvata, et mees ei kohku tagasi ka maksuametiga kohtuvaidluse alustamises.

"Olles teadlik maksu- ja tolliameti algatatud ja tänaseni vaidluse all olevast Sylvesteri aktsionäride pretsedendist on ka minul tõenäoliselt põhjust oodata maksuameti tähelepanu minu Hansapanga aktsiamüügi tulumaksu juhtumile," kommenteeris Siff ettevaatlikult sõnu valides. Ta lisas, et Hansapanga aktsiate müügist saadud tulu laekus tema juba aastaid tegutsevasse valdusfirmasse, mille kaudu ta investeerib raha uuesti ettevõtlusesse sooviga edasi arendada oma äritegevust kõrgtehnoloogia sektoris.

"Olen arvamusel, et taolises investeerimisskeemis ei ole midagi taunitavat ja ebaseaduslikku, tegutsesin seejuures kooskõlas Eestis kehtiva tulumaksuseadusega," märkis ta.

Hansapanga üks asutaja Jüri Mõis kandis mullu kevadel enam kui 700 000 varem enda nimel olnud Hansapanga aktsiat enne müüki Swedbankile talle kuuluva JMB Investeeringute ASi nimele. Nende aktsiate müügist laekus Jüri Mõisa firma arvele ligi 150 miljonit krooni.

"Võitlusvaimu Hansapanga aktsiate müügilt saadud tulu asjus maksuametiga kohtusse minekuks mul hetkel pole," tunnistas Mõis.

"Minu jaoks on kodanikuna oluline võrdne kohtlemine ja minus oleks võitlusvaimu, kui Sylvesteri juhtumil tuleks uus lahend, sest sisult on need kaks juhtumit sarnased, kuigi Hansapanga aktsiate müük oli sisuliselt sunduslik ja Sylvesteri aktsionäridel oli see vabatahtlik," kommenteeris ta.

Rain Lõhmus põhjendas aktsiate liigutamist äriühingu kontole mullu kevadel asjaoluga, et eraisikuna pole tal raha vaja. "Mul pole soovi raha omanikuks saada," märkis ta. Küll vajavad raha tema firmad. Ja aktsiad läksid firmade arvele, et nende finantsseisu parandada, lisas ta. Selline võimalus loodi Lõhmuse sõnul seaduses 2004. aastal ja see on juristide hulgas tuntud kui Neivelti parandus. Kolm aastat tagasi esitas maksuamet aktsiate müügi eest nõude Hansapanga eksjuhile Indrek Neiveltile. Neivelt alustas vaidlust maksuametiga, ent lõpuks maksis nõutud 2,4 miljonit krooni ära.

"Tegelikult on ju absurdne, et peab kasutama juriidilist isikut nn kehana, et pääseda tulumaksukohustusest," ütles Samuti Hansapanga üks asutaja olnud Heldur Meerits. Ta lisas, et igati mõistlik oleks, kui ka eraisikud ei peaks maksma tulumaksu aktsiatehingutelt, kui nad investeerivad saadud raha edasi. Suurem osa Meeritsa aktsiatest oli ettevõtete nimel, väiksemat osa omas ta aga eraisikuna. "Nendelt ma deklareerin ka tulu, sest kirjavahetus maksuametiga näitas, et ülekandmine ettevõttesse tähendaks tüütut ja tülikat kohtuskäimist. Sisuliselt pean ma seda aga ebaõiglaseks," ütles ta.

Meeritsaga ühte meelt on ka endine rahandusminister Taavi Veskimägi. "Ei ole mõistlik, et riik käsitleb väärtpaberite müügilt teenitud tulu erinevalt sõltuvalt sellest, kas nende omanik on eraisik või äriühing, praegu on eraisikutest investorid selgelt halvemas olukorras," kommenteeris Veskimägi.

Eesti tulumaksu loogika lonkab mõlemat jalga. Nn investeeringute maksuvabastusega ettevõtetele on loodud eraisikute jaoks ebavõrdsed tingimused.

Täna on 16 000 Tallinki eraisikust aktsionäri oluliselt ebavõrdsemas positsioonis kui need eraisikud, kellel on aktsiad juba firma arvel. Kui tahetakse maksustada tarbimist, siis tuleks maksustada ettevõttest võetud dividende ja eraisikul seda osa, mille ta võtab tarbimisse ja edasi ei investeeri. Nii on näiteks tehtud erand tulumaksuseaduses, kui vahetatakse osakuid aktsiafondide vahel. Ehk kui inimene vahetab ühe fondi osakud teise fondi osakute vastu, siis maksu ei ole. Kui vahetab ühe aktsia teise vastu, siis tuleb tulu pealt ligi veerand riigile anda. Kui näiteks müüb Tallinna Kaubamaja aktsiat ja ostab sama raha eest Hansa Balti Kasvufondi, tuleb maksu maksta. Kuigi mingit sisulist vahet pole.

Arvan, et see on lihtsalt seadusandja ehk Riigikogu liikmete näpukas, filosoofiliselt tahetakse ju maksustada tarbimist, mitte investeerimist. Kui riigis valitseb filosoofia, et maksustatakse tarbimist, mitte investeerimist, siis ei tohiks olla vahet, kas investeerib eraisik või ettevõte.

Mitte mingil juhul ei tohiks riik eelistada suurinvestoreid, kellel on aktsiad firma arvel, väikeinvestorile, kes teeb investeeringuid enda nimel. See on lihtsalt inimeste nöökimine. Ükski riik ei tohiks nii käituda.

Absurdne on ka olukord, kus Eesti ettevõtte, mis investeerib oma raha välismaale, on vabastatud tulumaksust, samas eraisik, kui ta müüb ühe firma aktsiad ja investeerib raha Eestisse, peab maksma kasumi pealt tulumaksu. Eesti maksusüsteemis ei ole mingisugust loogikat, see peaks selge olema kõigile.

Seoses Hansapanga aktsiate müügilt saadud tuluga võib riigile tulla palju kohtuskäike. Kuna Eesti juriidilised isikud ehk firmad ja välismaalased aktsiate müügilt tulumaksu ei maksa, siis tegelikult puudutab kuuldavasti tulumaksu maksmise kohustus vaid üsna väikest protsenti aktsionäridest ehk neid kõige väiksemaid eraisikust väikeaktsionäre, kes on aktsiaid ostnud oma palgast kõrvale pannes ja säästes. Ja neid tuleks riigil soodustada säästma ja raha kõrvale panema, kuid neid väikseid just tahab riik koorida. Teistes riikides on antud näiteks tulumaksuvabastus, kui on aktsiaid omatud pikemat aega. Lätis näiteks ei pea aktsiatehingutelt tulumaksu maksma, ka spekulantide tulu on maksuvaba. Leedus ei pea aktsiatelt saadud tulult maksu tasuma, kui investeeringut hoitakse kauem kui aasta ja müüdav osalus on alla 10%. Ameerikas on kauem kui aasta hoitud aktsiatehingute kasum maksustatud tavapärasest madalama maksumääraga (5-28%). Eestis tuleb aga loovutada ligi veerand tulust riigile.

Hansapanga aktsiate müümisel Swedbanki ülevõtmispakkumise raames, millele eelnes aktsiate viimine eraisikult tema osalusega firmasse, on oluline teada, millisel eesmärgil isik need aktsiad firma arvele paigutas. Kui aktsiad jõudsid äriühingusse pärast ülevõtja pakkumise teatavakstegemist, siis maksuhalduri arvates puudub aktsiate vahepealsel paigutamisel äriühingusse muu mõte kui tulu näiline viimine äriühingusse. Seega loeme, et tegemist on eraisiku realiseeritud tuluga, sõltumata sellest, et makse laekus reaalselt äriühingu pangakontole.

Ei ole välistatud, et ka enne seda kuupäeva toimunud aktsiate äriühingusse paigutamine seadis eesmärgiks vaid äriühingute suhtes kehtiva maksustamisreeglite ärakasutamise ning muu majanduslik põhjendus puudus. Kui eraisikul oli kavandamisel muu müügitehing, näiteks mitte Swedbankiga, vaid muu kolmanda isikuga ning vahepeal taheti tõsta väärtpaberid äriühingusse, siis ka selle tehingu suhtes on õigustatud maksudest kõrvalehoidumise vastase reegli kohaldamine.

Ma ei saa rahandusministrina anda eelhinnangut maksuhalduri otsuste seaduslikkusele. Maksude tasumise õigsust kontrollib maksuhaldur, arvestades iga üksikjuhtumi puhul asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Maksuhalduril on seadusest tulenev õigus käsitleda maksukohustuse hindamisel tehingut või nende kogumit vastavalt majanduslikule sisule olukorras, kus tehingust tulenev tegelik majanduslik sooritus ei ole vastavuses selle juriidilise vormiga. Sätte eesmärk on takistada lepinguvabaduse põhimõtte meelevaldset ärakasutamist, mille puhul maksumaksjad määraksid ise kindlaks maksukohustuse, selle sisu ja ulatuse.

Maksuameti veebilehel eelmise aasta 28. märtsil avaldatud teade on maksumaksjate jaoks informeeriva iseloomuga, mille eesmärk on juhtida maksumaksjate tähelepanu eelpool viidatud seadusesätte rakendamise võimalikkusele maksuhalduri poolt. Siiski ei ole tegemist eelotsusega kõikide maksumaksjate jaoks.

* Rahandusminister Aivar Sõerd on aastatel 1999 kuni 2003 olnud maksuameti peadirektor ja aastatel 2002 kuni 2003 Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (IOTA) president.