• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 20.02.06, 07:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Asjatundjad hakkavad uurima kadumisohus maalambaid

Veebruarist oktoobrini kestva projekti käigus korraldavad spetsialistid UNESCO toel maa-tõugu lammaste geeniuuringuid.
Eestimaa looduse fondi projekti juhtiva Kaia Lepiku sõnul analüüsitakse kaheksakuulise projekti käigus põhjalikult Eesti maalamba populatsioone, kirjutab Eesti Päevaleht.
“Selle käigus võetakse kõigilt teadaolevatelt maalambatunnustega isenditelt geneetiliseks uuringuks vereproov ning ühtlasi mõõdetakse rida välistunnuseid, mida hiljem statistiliselt analüüsitakse,” rääkis Lepik.
Lepiku jutu järgi on põliste tunnustega lambaid meil säilinud üksnes paarisaja ringis, keda võib kohata põhiliselt saartel ja ka Lääne-Eestis, kus viimastel aastatel on Kihnu algupäraga lammaste järeltulijaid juba teadlikult säilitatud.
Eesti maatõugu lammaste arvukus hakkas kahanema juba esimesel iseseisvusajal, mil kohalikku karja hakati parandama sissetoodud tõugudega ning villalammaste asemel hakati eelistama lihalambaid.
Gilleke Kopamees Eesti maalamba ühingust osutas omakorda asjaolule, et meie põlislambad on täna väljasuremise äärel paljuski ka tänu Rootsist sissetoodavale üliodavale villale. “Aastas tuuakse seda sisse 33 000 kilogrammi ning võib öelda, et 98% meie käsitööst on sellest valmistatud,” tõi Kopamees välja, miks kohalikelt lammastelt niidetud villa järele nõudlust pole.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.12.24, 17:29
Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele