Eesti majanduses on tunda üha rohkem ohumärke

Viimasel ajal on avaldatud palju arvamusi: kas Eestit ootab ees majanduslangus või jätkub kasv praeguses tempos. Mida päev edasi, seda selgemaks saab, et samamoodi jätkata ei ole võimalik. On viimane aeg hakata intensiivsemalt kujundama sellist majanduspoliitikat, mis tagab Eestile jätkusuutliku arengu aastakümneteks ja minimeerib võimalike majanduslike tagasilöökide ohu. Esmane ja parim majanduspoliitiline samm sellel teel on palgareformi läbiviimine.

Eesti Pank prognoosib, et lähemal kahel aastal aeglustub Eesti majanduskasv 7-8 protsendile, ning soovitab vaadata üle optimistlikud hoiakud, kohandamaks oma säästmis-, investeerimis- ja laenuotsused tulevase majandustsükli vajadustele ja riskidele. Lisaks keskpangale on mitmed analüütikud pakkunud majanduse kasvunumbriks alanud aastal 6 või 7% ja leidnud, et kui tagasilöök ei tule sel aastal, saabub see vähemalt lähimatel aastatel.

Kõik sõltub sellest, kui sujuv või järsk tuleb maandumine ja millised on kaasnevad struktuurimuutused majanduses. Suhteliselt üksmeelselt kaheldakse praeguse majanduskasvu jätkusuutlikkuses.

Suurbritannia Sheffieldi ülikooli ja USA George Washingtoni ülikooli avaldatava Euroopa konkurentsiindeksi kohaselt leiti hiljuti, et Eesti ei ole Euroopa vanade riikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Statistikaameti andmeil oli Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk möödunud aasta septembris üle 3,3 miljardi krooni. See on suurem kui 2005. a septembri 3 miljardi kroonine puudujääk ja samuti suurem kui 2006. aasta augusti 3,2 miljardi kroonine puudujääk.

Hiljutisest TNS Emori uuringust selgus, et aasta jooksul on märkimisväärselt kasvanud Eesti inimeste laenud, igakuised laenude tagasimaksed ja laenuperioodide pikkus. Statistikaameti andmetel vähenes kinnisvara müügitehingute arv kolmandas kvartalis nii eelmise kvartali kui ka üle-eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes. Kolmandat kvartalit loetakse tavapäraselt kinnisvaratehingute kõige aktiivsemaks ajaks.

Tallinna korteriturul on tehingute arv möödunud aastaga võrreldes vähenenud aga juba teist kvartalit järjest. Analüütikud vaidlevad, kas alanud aastal leiab kinnisvaraturul aset reaalne hindade langus ja kui see toimub, siis kui suurel määral.

Ülaltoodule tuleks lisada fakt, et viimaste aastate madalad intressimäärad on tõstnud põhjendamatult palju vara hinda ja soosinud riskantseid investeerimisotsuseid. Sellest tulenevalt on kinnisvarahinnad aastaga tõusnud peaaegu poole võrra. Samas on eestlastel aasta varasema ajaga võrreldes 15% rohkem maksehäireid. Üha rohkem räägitakse taastekkinud defitsiidist, kui on vaja soetada uksi, aknaid, köögimööblit või muud taolist.

Eesti majandus võib-olla buumijärgses ja languse-eelses faasis. Ülaltoodud näited tervikuna kujutavad endast ohusignaali, mis meie eufoorilise majandusedu taustal üha tugevamini kostab. Võib väita, et Eesti majandus on hetkel klassikalise majandustsükli n-ö vahefaasis ehk faasis, mis järgneb majandusbuumile ja eelneb langusele.

Vahefaasis olemine tähendab seda, et jõuline areng on lõppenud. Kuna majandus on inertne, jätkab mõni sektor täie hooga kasvamist, samas hakkab teistes sektorites ilmnema märke tagasilöökidest. Vaatamata ohusignaalidele on keskmine investor vahefaasis optimistlik ja jätkab riskide võtmist. Optimism jätkub ka tarbimises ja laenuvõtmises.

Vahefaasile järgneb tavaliselt langusfaas. Kas langus käivitub ja milline on selle ulatus, oleneb sellest, kas ja millisel määral suunab riik majanduspoliitikat. Kui laseme majandusarengul jätkuda isereguleerumise põhimõttel, siis me langusest ei pääse. Isereguleerumisega kaasneva languse korral ei ole küsimus mitte ainuüksi selles, mitu protsenti meie majanduskasv aeglustub, vaid ka selles, et langusfaas tähendaks paljude Eestile oluliste ettevõtete majandusraskusi ja pankrotte. Samuti ei jääks puutumata see osa elanikkonnast, kellel on laenud ja kel majandustsükli faasi muutudes tekib probleeme oma rahaliste kohustuste täitmisega.

Suunav majanduspoliitika saab alguse palgareformist. Eestis tegutsevatel ettevõtjatel on õigus soodsa majanduskeskkonna jätkumisele. Eestis elavatel inimestel on õigus sissetulekute kasvule - seda enam, kui kulutused pidevalt suurenevad. Majanduslangus tooks ses mõttes kaasa Eestis elavate inimeste ja tegutsevate ettevõtete õigustatud ootuste purunemise. Riigi roll on teha maksimum, et hoida ära või minimeerida potentsiaalset majanduslikku tagasiminekut. Riik peab majandusse sekkuma aktiivse suunatud majanduspoliitikaga.

Esimene konkreetne samm suunatud majanduspoliitika elluviimisel ja majandusliku jätkusuutliku arengu tagamisel on palgareformi kiire käivitamine. Palgareform kaitseb eelkõige Eestis elavaid inimesi. Kui inimestele on tagatud sissetulek, ei saa ka majanduslik langusfaas kellelegi hävitavat mõju avadada. Hea sissetulek võimaldab jätkuvat sisenõudlust ning ühtlasi ka head tööjõudu ettevõtetele, mis mõlemad on eelduseks praeguse arengutempo säilimisele.

Aeg on lõpetada populistlik loraajamine ja vaadata Eesti majanduse tegelikku olukorda. Oluline on pakkuda välja reaalseid meetmeid ja neid ka ellu viia, mitte lihtsalt unistada sellest, et majandusliku iseregulatsiooni tulemusena peatselt maailma rikkaimate hulka kuuluma hakkame.