Kodurobot paneb piima kappi

Juba enam kui kümme aastat on kestnud uurimistöö arendamaks robotit, mis parandaks vanurite elukvaliteeti ja lubaks neil teiste inimeste abita hakkama saada. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased on loonud humanoidroboti, mis on varustatud seadmetega, mis aitavad tal käsitleda mittestandardse kuju, suuruse ja kaaluga esemeid, vahendas Technology Review.

"Demograafiline olukord, eriti Jaapanis, Euroopas ja Põhja-Ameerikas, on selline, et vanemate inimeste osakaal ühiskonnas on suurenemas. Samas ei ole piisavalt noori, kes tahaksid neid aidata," kommenteeris roboti loomise vajadust projekti juhtivteadlane Aaron Edsinger.

Mitmesuguseid ülesandeid täitva majapidaja-roboti loomine pole aga lihtne ülesanne. Roboteid kasutatakse tootmisliinidel, kuid seal täidavad nad üht ja sama standardset ülesannet. MITi rühm üritab aga luua robotit, mis suudaks haarata tomateid, õunu, piimapakke jms ning paigutada need kappi. See võib tunduda triviaalse ülesandena, kuid Edsingeri sõnul kaldume me igapäevaelu tegemiste keerukust alahindama.

Paigutusprotsess algab sellega, et inimene annab eseme robotile. Robot nimega Domo võtab iga objekti eraldi kätte, hindab selle suurust, keerutab teda käes, et teha videokaamera abil kindlaks objekti kuju ning väljaulatuvate osade olemasolu, ning võtab seejärel vastu paigutusotsuse.

Sel ajal kui robot objekti käes keerutab, analüüsib tema "aju" videokaamerast tulevat pilti. Domo saab aru, et keerutamisel kiiremini liikuv objekti osa paikneb tema käest kõige kaugemal. Teinud kindlaks objekti kuju, on robotil võimalik võtta vastu arukas paigutusotsus. "Selle asemel, et üritada spagetipakki vägisi püstiasendisse panna, otsustab ta selle lamavas asendis kappi või riiulile asetada," ütles Edsinger.

Domo on keerukas ja integreeritud süsteem. Teistest robotitest eristabki teda peamiselt see, et ta suudab tegutseda ka ootamatutes olukordades. Domo peaks suutma langetada aruka otsuse nii piimapaki, spagettide kui ka õunte paigutamisel.

Domo oskab muudki peale esemete kappi panemise. "Näiteks oskab ta mul kasti käes hoides järel kõndida, kui ma koristades mööda maja ringi liigun ja paigutamist vajavaid asju talle annan," ütles Edsinger.

Domo on siiski loodud vaid uurimiseesmärgil. Ta ei hakka tõenäoliselt kunagi ühtki abivajajat aitama. Küll aga õpitakse tema peal katse-eksituse meetodil, kuidas luua tulevikus roboteid, mis ka tõesti praktilisi majapidamistöid tegema hakkavad.

"See robot jätab mulle sügava mulje seetõttu, et ta on varustatud spetsiaalse süsteemiga, mis teeb tema läheduses olemise nii inimesele kui ka robotile endale ohutumaks," kommenteeris Carnegie Mellon University robootikaprofessor Illah Nourbakhsh. Robot saab aru, kui ta põrkab millegi vastu, ning üritab lööki pehmendada.

Küsitav on aga asjaolu, kuivõrd mõttekas on ehitada just humanoidrobot. "See on vägev projekt, kuid tehes roboti inimese sarnaseks muutub kogu projekt keerukamaks, kui ta olema peaks," ütles Sebastian Thrun, Stanfordi ülikooli tehisintellektilabori direktor.

Ka Nourbakhsh nõustub: "Probleem on selles, et ehitades üldotstarbelise inimest meenutava roboti, läheb kogu projekt oluliselt kallimaks. Kui me tahame ehitada mobiilset robotit, siis tekib kohe probleem energiaallikatega, sest olemasolevad patareid ei pea kuigi kaua vastu. Ehk oleks parem lahendus ehitada nö robotkäed, mis paikneksid erinevates kohtades ning tegeleks kindlate ülesannetega."

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.