Teadlased on mures autonoomsete
iseotsustavate robotite aina laiema kasutamise üle, muuhulgas on juba praegu
robotid kasutuses ka sõjanduses.
Kui roboteid kasutatakse aina rohkem, võib see avaldada negatiivset mõju näiteks valveteenustes või vanurite hooldamises, hoiatavad robootikud, kelle Londoni teadusmuuseumis peetud debatist tegi ülevaate BBC.
Teadlaste sõnul on senised arutlused robotite tulevasest rollist põhinenud valedel eeldustel.
Autonoomsed robotid on võimelised iseseisvalt ilma inimese vahelesekkumiseta otsuseid langetama. Lihtne näide - robot-tolmuimeja suudab iseseisvalt liikuda toast tuppa või otsustada, et on vaja akut laadida.
Aina hoogustub autonoomsete seadmete kasutamine sõjalisel otstarbel. Samsung on teinud kahe kaamera ja automaadiga varustaud robotseadme, mis patrullib Põhja- ja Lõuna-Korea piiril.
West Englandi ülikooli professor Alan Winfieldi sõnul seostub robotite arendamisega rida raskeid küsimusi. "Kui autonoomne robot tapab kellegi, kes on süüdi?" ütles ta. "Praegu pole see veel küsimus, sest vastutus on leiduril või roboti operaatoril, aga kui robotid muutuvad veel autonoomsemateks, muutub vastutuse küsimus häguseks."
Sheffieldi ülikooli professor Noel Sharkey väitel võib robotite tsiviilkasutusest militaarkasutusse üleminek tuua kaasa hulganisti probleeme. "Püüdkem ette kujutada kaevurite streiki ja nende vastas veekahuritega varustatud roboteid," tõi ta näite.
Teadlaste kriitika alla langes ka Suurbritannia teadus- ja innovatsiooniministeeriumi horisondiseirekeskuse uuring, mis avaldati mullu detsembris. Dokument kandis nime "Utoopiline ulm või masinate tõus" ning käsitles muuhulgas robotite õigusi, tehisintellekti arenguid ning seda, millist mõju võivad need teemad avaldada õigusele ja poliitikale.
Konkreetsemalt ennustas dokument, et robotid võivad ühel päeval nõuda samu kodanikuõigusi, näiteks eluaset ja isegi tervishoidu.
"Kehvasti informeeritud, teaduse poolt vähe toetatud ning sensatsiooniline," iseloomustas dokumenti Essexi ülikooli professor Owen Holland. "Me vajame informeeritud arutelu neist õiguslikest küsimustest."
Briti valitsus on lasknud uurida robotite õigusi, olemaks valmis kavandama lühema- ja pikemaajalist poliitikat. Ühtekokku 246 teema hulgas palus valitsus uurida ka näiteks kosmoselendude ja nanotehnoloogia tulevikku.
"Minu arvates on mure robotite õiguste pärast lihtsalt sõge," ütles professor Winfield.
"Palju põletavam ja tõsisem probleem on see määr, milleni ühiskond on valmis usaldama autonoomseid roboteid ning usaldama teisi nende robotite eest hoolitsema."
Samamoodi on küsimuseks vananeva elanikkonna eest hoolitsemine, lisas ta.
Jaapanis on robotitele juba usaldatud lihtsamaid ülesandeid, näiteks vanurite pulsi mõõtmine.
Professor Sharkey, kes nooruses töötas vanurite hooldajana, ütles, et näeb vaimusilmas tulevikku, kus on "palju odavam toppida palju vanu inimesi suurde haiglasse, kus nende eest kannaksid hoolt masinad."
Selline stsenaarium näitab, et robotite teemal on vaja korralikku arutelu, lisas ta.
"Nii nagu on vaja asjalikku debatti tuumavaldkonnas, tuleb inimestele öelda, mis toimub robootikas ning küsida, mida nad tahavad."
Seotud lood
Hirm robotite ees on vähemalt sama vana kui
robot ise. Inimese ja roboti sümbioosidest või inimeste vastu mässu tõstnud
robotitest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ning tehtud palju filme.
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus
luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata
avastada mürgiseid kemikaale.
Itaalia Torino suuremates kunstigaleriides
liigub nüüdsest ringi robot, kes ei haugu, hammusta ega nuta, tal on hea nina
ning ta ei jää töö ajal magama.
USAsse San Fransiscosse kogunevad täna üle
ilma kokku robotid, et võtta mõõtu jalgpallis, lähivõitluses ja sumos.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.