Pronksmehe ümarlaua kaasjuhataja, Tallinna
ekslinnapea Hardo Aasmäe arvates võiks Tõnismäele tulla autotunnel ja
purskkaevud.
"Enne väljakaevamisi oleks vast pidanud olema selge, mis selle platsiga edasi saab," märkis Aasmäe pikemas usutluses venekeelsele nädalalehele Den za Dnjom. "Aga nüüd on see poliitiline jant läinud nii kaugele, et ta (pronkssõdur - toim) viiakse ülepeakaela ära."
Vabaduse väljaku ümbrus tahetakse Aasmäe sõnul teha jalakäijate tsooniks. Samas on Kaarli kirik, mis on Tallinna üks tähtsamaid hooneid, sattunud liiklussaarele. "Põhimõtteliselt tuleks seal ikkagi viia liiklus mingil hetkel Endla tänavalt maa alla, mäe alt läbi," väitis Aasmäe, kelle arvates võimaldab Tõnismäel olev kõrguste vahe seda korraldada.
Aasmäe väitis, et tema peamine kaalutlus linnapeaks olemise ajal, miks monument ära viia, polnud üldse poliitiline. See oli linnaehituslik ehk seotud rahvusraamatukogu ehitamisega. Kui see monument kunagi sinna pandi, siis see polnudki nii halb koht. Asus ta ju sisuliselt aguli serval, kus tol ajal polnud liiklus nii tihe. Nüüd on mälestusmärk otse rahvusraamatukogu peasissepääsu ees.
Aasmäe sõnul on tavaliselt Euroopa pealinnades suurte raamatukogude ees purskkaevud. Need sobiksidki tema arvates ka praegusele pronksmehe platsile.
Ekslinnapea kinnitusel tahtis ta monumendi 90ndate algul enda valitsusajal lasta maha võtta, et rahvusraamatukogu ümbrust avardada. Kuid üle NSVLi oli antud 90ndate alguses käsk monumente kaitsta. "Tallinna garnisoni ülem ütles, et mul on mustvalgel paber, et tuleb saata kaitseks bronerovannõi narjad," meenutas Aasmäe.
Seotud lood
Homme toimub Salme kultuurikeskuses 7
miljonit krooni maksma mineva Kalamaja kalmistupargi rekonstrueerimise
eskiisprojekti esitlus ja avalik arutelu.
Analüütik Hardo Aasmäe sõnul ei anna
Vene-Saksa gaasijuhet plaaniva Nord Streami merepõhja uuringuid Eestile mingit
kasu. Samuti tasub tema sõnul meelde tuletada, et selle äri on kokku pannud
troika Warning, Putin, Schröder.
Pronkssõduri-tülist hoolimata kasvas Eestit
läbiva Venemaa naftatransiidi maht.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kavatseb talle
avaliku kirja saatnud professorid enda jutule kutsuda, kuid mälestusmärgi
ümberpaigutamine võib SL Õhtulehte konsulteerinud inimeste sõnul alata juba enne
ministri ja professorite jutuajamist.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.