Venemaa varjatud sanktsioonide tõttu
vähenenud Eesti Raudtee veomahud sunnivad firmat inimesi puhkusele saatma.
Eelmise nädala seisuga saatis Eesti Raudtee puhkusele 350 inimest, nendest osa on korralised puhkused. Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul otsitakse praegu veel 200 inimest, keda saaks korralisele puhkusele saata, kirjutas Äripäev.
"Kui olukord lähiajal ei parane, tuleb inimesed saata palgata puhkusele. Kui kaubavedu ka pikemas perspektiivis tagasi ei tule, kaotavad nad töö," ütles Simmermann.
"Kui eelmise kümne päeva jooksul vähenes veoste arv ainult kolmandiku võrra, siis järgmise nädala algusest väheneb see poole peale, võrreldes eelmiste aastate mahtudega samal perioodil," rääkis Simmermann reedel.
Tema sõnul ei tohiks kaubavoog alla 50 protsendi siiski langeda, sest loodetakse teistest riikidest tulevate vedude peale.
Eesti Raudteel jääb prognooside kohaselt saamata 40 protsenti kaubaveotulust, mistõttu on nad sunnitud oluliselt kulusid kärpima. "Vähendame investeeringuid: ei osta uusi vaguneid, ei remondi vedureid ega tee muid parendustöid depoodes," loetles Simmermann, lisades, et kui olukord paremuse poole ei pöördu, siis kulutatakse investeeringuteks planeeritud 870 miljonist kroonist vaid 300 miljonit.
Seotud lood
Kui nädala algul võttis Eesti Raudtee vastu
veel 16 kaubarongi ööpäevas, siis neljapäeval ja eeldatavasti ka reedel peaks
kaubarongide arv ulatuma juba 24.
Praegu ei ole selge, kui palju lähevad
Eesti Raudteele Venemaa sanktsioonid maksma, kuid olukorra jätkumisel rohkem kui
nädal on Eesti Raudtee sunnitud saatma osa töötajaid puhkusele.
Pärast Eesti-Vene suhete pingestumist seose
pronkssõduri ümberpaigutamisega langes Eesti Raudteel mais piirilt vastu võetud
kaubarongide maht pea kolmandiku võrra.
Rahvusvahelisel transiidikonverentsil
Transestonia ei saadud üle ega ümber Eesti-Vene suhetest, kuid leiti, et
emotsioonide lahtudes taastub peaaegu et endine olukord, konteinerveod aga
kasvavad.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.