Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas
oma iga-aastases aruandes Eesti majanduse seniseid edusamme ja kiiret liikumist
Euroopa Liidu keskmise taseme suunas, kuid juhtis tähelepanu olulistele
majanduspoliitilistele riskidele.
Fondi hinnangul on turgudel aktsepteeritud eurole ülemineku kolme kuni nelja aastane lükkumine, kuid euroalaga ühinemise nihkumine määramatusse tooks kaasa ebakindlust, teatas Eesti Pank.
"Rõhutades Eesti senise poliitika tulemuslikkust, annab IMF olulisi soovitusi majanduskasvu tasakaalustamiseks ning ülekuumenemisega seotud riskide vähendamiseks," kommenteeris aruannet Eesti Panga president Andres Lipstok.
Lipstoki sõnul suhtuvad Eesti valitsus ja keskpank IMFi ettepanekutesse täie tõsidusega. Eesti Panga president kinnitas, et Eesti majanduspoliitika hetke tähtsaimaks eesmärgiks on pehme maandumise toetamine, kus võtmeroll on eelarve tuntaval ülejäägil ning laenuturu edasisel rahunemisel.
"IMF rõhutab samuti Põhja- ja Baltimaade pangandusjärelevalvete vahelise koostöö tähtsust. See on loomulik, sest Euroopa ühtsel turul saab panganduse ja finantssüsteemi riske maandada ainult liikmesriikide vahetu ja pideva koostöö kaudu," rõhutas panga president.
"Majanduse konkurentsivõime hoidmiseks on väga oluline ka palgakasvu ja tootlikkuse ühtlustumine. Ülikiire palgatõus ja liialt optimistlikud palgaootused peavad pidurduma ning tootlikkuse kasv möödunud aastaga võrreldes kiirenema," lisas Lipstok.
Aruande aluseks on IMFi esindajate visiit Eestisse 2.-14. maini 2007, mille käigus peeti Eesti riigi ja erasektori esindajatega iga-aastaseid majanduspoliitilisi arutelusid.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori
asetäitja Murilo Portugali sõnul ei olnud IMFil erilist usku Eesti krooni
edusse.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) täna
lõppenud visiidil tehtud avalduses leidis IMF, et Eesti senise majanduskasvu
säilitamiseks keskpika perioodi jooksul tuleb jätkata pingutusi majanduse
paindlikkuse suurendamiseks.
Rahvusvahelise Valuutakomitee (IMF)
delegatsiooni juht Franek Rozwadowski ütles täna, et kuigi Venemaa käitumise
mõju on veel vara hinnata, on iga tegur, mis majandust jahutab praegu
teretulnud.
Juuli lõpus avaldatud Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) raportist selgub, et Eesti eelarvepoliitika ei suuda riigile
tagada kiiret majanduskasvu, mistõttu langeb kasv 2020ndate lõpuks keskmiselt
1,6 protsendile.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.