Veejoomisse võib surra

Vett kaotab keha pidevalt: higistamine, urineerimine ja hingamine viib vett kehast. Kaotatud vee asendamine on oluline, aga vedelikkupuudusega on võimalik hakkama saada. Kuid vee üleküllus võib kaasa tuua surma.

Sel aastal korraldas USAs Californias raadiojaam veejoomise võistluse, mille auhinnaks oli Nintendo mängukonsool Wii. 28-aastane naine jõi seal kolme tunni jooksul kuus liitrit vett. Koju jõudes vaevles ta peavalu ja oksendamise käes ning lõpuks suri ta nn veemürgitusse, kirjutas Scientific American.

See naine pole ainus, kes on veejoomisesse surnud. California ülikooli rebastepeol sunniti 21-aastast noormeest jooma suuri veekoguseid kätekõverduste vahepalaks. Nooruk suri.

New England Journal of Medicine'is ilmunud artikkel väidab, et üks maratonijooksja kuuest kannatab hüponatreemia - liigsest veejoomisest põhjustatud verelahjenemise käes.

Hüponatreemia tähendab, et veres on liiga vähe soolasid. Vere naatriumisisaldus langeb alla 135 millimooli liitri kohta. Normaalne tase on 135 ja 145 vahel. Hüponatreemiast võib välja kujuneda veemürgitus, mille sümptomiteks on peavalu, väsimus, oksendamine, vajadus käia tihti väljakäigus ning meeltesegadus.

Neerud kontrollivad keha vee, soola ja muude vedelike tasakaalu. Kui inimene joob väga kiiresti väga palju, ei suuda neerud seda piisavalt kiiresti eraldada ning veres tekib vee üleküllastus. Vesi kantakse keha nendesse piirkondadesse, kus soolasisaldus on kõrgem - liigne vesi liigub verest rakkudesse, mis liigse vee äramahutamiseks peavad sõna otseses mõttes õhupallina paisuma.

Enamus rakke suudavad vee mahutamiseks venida, aga mitte närvirakud. Pealuusse peavad ära mahtuma nii aju, veri kui ka ajuvedelik, selgitas Duke'i ülikooli neuroloog Wolfgang Liedtke. "Kolbas pole paisumiseks ruumi."

Ajuturse on ohtlik. "Kiire hüponatreemia korral tungib vesi ajurakkudesse, mille tagajärjeks on ajuturse, sellele järgnevad kooma, hingamise seiskumine ning surm," selgitas Harvardi ülikooli arstiteaduskonna nefroloogiakliiniku juhataja M. Amin Arnaout.

Enamus veemürgituse juhte ei teki lihtsalt rohkest veejoomisest, ütles Georgetowni ülikooli arstiteaduskonna juhataja Joseph Verbalis. Tavaliselt on koosmõjus rohke joomine ning organismis vedeliku tasakaalu ja vererõhku kontrolliva hormooni vasopressiini ületootmine. Vasopressiin annab neerudele käsu vett organismis varuks koguda. Seda ainet eraldub rohkem näiteks suurte pingutuste korral, näiteks maratonijooksul. Kui seda hormooni on kehas palju, hakkab keha vett tagavaraks koguma isegi siis, kui inimene palju joob.

Kui inimesel on terved neerud, võib ta juua tunnis 800-1000 milliliitrit vedelikku, ilma, et organismis vedelikutasakaal paigast läheks. Aga kui seesama inimene jookseb maratoni ning vasopressiini tase on organismis tõusnud, suudavad neerud väljutada vaid 100 milliliitrit vedelikku tunnis. Kui jooksja joob tunnis liitri vett, võib organism hakata vedelikku varuks koguma, seda isegi tuntava higistamise puhul.

Sportides tuleb joodava vedeliku ning väljahigistatava vedeliku tasakaal hoida paigas, seda ka spordijookide puhul, mis samuti võivad põhjustada hüponatreemiat, ütles Verbalis. "Kui higistada tunnis pool liitrit, siis nii palju peab ka jooma."

Aga kuidas tavaline inimene oskab hinnata välja higistatud vedeliku kogust? Siin kehtib lihtne soovitus: juua tuleb siis, kui on janu. See on parim indikaator.