Alandatud alluvad maksavad kätte

Florida ülikooli teadlased küsitlesid tänavu 180 erinevatel elualadel töötavat inimest, püüdes teada saada, kas nad on pidanud kannatama ülemuse solvanguid, vahendas Live Science.

Vastiku ülemuse alluvuses töötajate puhul ilmnes:

* 30 protsenti töötas aeglasemalt või tegi tahtlikke vigu. Nende puhul, kellel ülemusele pretensioone polnud, oli aeglasemalt töötajate protsent 6.

* 27 protsenti varjas end ülemuse silma alla sattumise eest. Ülemuse ahistust mittetundnute seas oli see protsent 4.

* 33 protsenti tunnistas, et ei anna endast maksimumi. Teises rühmas oli neid 9 protsenti.

* 29 protsenti võttis vabu päevi ka siis, kui nad polnud haiged, mitteahistatute puhul oli neid 4 protsenti.

* Veerand halvasti koheldud alluvatest tegi rohkem pause või pikemaid lõunaid. Hästikoheldud alluvate hulgas oli neid 7 protsenti.

Küsitlusest ei selgu, kas boss oli vastik, sest alluvad ei teinud tööd või vastupidi.

Alluvad, kes ei töötanud vaenulikku ülemuse alluvuses, tegid kolm korda rohkem ettepanekuid, kuidas probleeme ennetada ning pakkusid ülemusele välja firmale kasulikke ideid, väidavad uuringu autorid Wayne Hochwarter ja Samantha Engelhardt.

Alluvate sõnul on alandav, kui neid teiste ees alandatakse, ignoreeritakse e-kirju või sõimatakse.

Teisest, möödunud aastal tehtud 700 inimese küsitlusest selgub, et:

* 31 protsenti alluvaid väitis, et ülemus ei suhelnud nendega viimase aasta jooksul

* 37 protsenti tundis, et ei saanud ülemuselt väljateenitud tunnustust.

* 39 protsenti märkis, et juht ei pea lubadusi.

* 27 protsendi sõnul tegi juht nende kohta teistele ülemustele või tööandjale negatiivseid märkusi.

* 24 protsenti leidis, et juht sekkus nende eraellu.

* 23 protsenti märkis, et juht süüdistas teisi, et varjata oma vigu.