Vabandage, aga jootraha?

Eestis on asi suhteliselt lihtne: jootraha ei anta. Punkt. Mõnikord jäetakse mõni kümnene restorani, mujal enamasti mitte, kirjutab Äripäev.

Eksperdid leiavad siiski, et parem on ikkagi anda. Isegi kui ei tea, kui palju tippida, on žest ise oluline.

Samas, olgugi et sinu soov jootraha jätta võib olla kantud kõige parematest kavatsustest, on see mõnes maailma paigas siiski trikiga teema.

Jaapanis on näiteks jootraha jätmine tabu ning seda peetakse jõhkraks oma jõukuse eksponeerimiseks ja eputamiseks.

Üldjuhul on nii Hiinas kui ka mõlemas Koreas jootraha andmine kuritegu. Jootraha ei anta ka Argentina restoranides.

USA ja Austraalia restoranides on tavaline taks umbes kümnendik arve summast. Seevastu Euroopas lisatakse lisaraha juba arvele. Hongkongis on aga jootraha protsent madal nagu maksud Šeisellidel ehk 3 protsenti, mis on menüü kõrgete hindade juures ka loogiline.

Ühed naljakamad jootraha andmise reeglid on Dominikaani Vabariigis Kariibidel, kus on selgelt välja joonistunud skeem, kui palju tuleb kellelegi raha jätta.

Kõrtsis on 10 krooni esimene jook ning iga paari järgmise eest sama, kohvikeetjale kümnekas, giidi teenus 100 krooni tund. Kuna inimesed on Dominikaanis vaesed, võib hotellis toateenindajale maksta värvipliiatsites, juhul kui teenindajal on lapsed.