Põhjamaade suurim pank Nordea on asunud
Venemaal jõudsalt laienema, pürgides ka seal eraklientide turule.
Kui Venemaa kõik pangad kokku liita, siis on need vaid kaks korda suuremad kui Nordea üksi. Ometi on kasvuvõimalusi küll, kirjutas Kauppalehti.
„Eelmisel aastal ostetud Orgres Bank kasvas sel aastal kaks korda suuremaks ja sama kasvutempo jätkub ka lähiaastail,“ ütles Nordea Venemaa juht Esa Tuomi.
Nordeale kuulub kolm neljandikku 1994. aastal loodud Orgres Bankist, millel on Moskvas ja Peterburis 35 kontorit, tuhat töötajat ja modernne internetipank. Üks neljandik pangast kuulub Orgresi juhtidele ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale.
„Otsime nüüd pangale uusi potentsiaalseid asukohti. Lähema paari aasta jooksul oleme laienenud vast 5-10 linna,“ märkis Tuomi.
Nordea on Venemaa turul tegutsevaist Põhjamaade pankadest erinev just selle poolest, et teenindab lisaks korporatiivklientidele ka eraisikuid.
Praegu aga ollakse selle segmendi vallutamises alles algusjärgus. Näiteks on Orgresil vaid paar tuhat eluasemelaenu klienti, ärikliente on üle kuue tuhande, krediitkaarte aga on välja antud umbes 30 000.
Orgresi ärikliendid on peamiselt väiksed ja keskmise suurusega Vene ettevõtted, kuid Nordea tahab panga klientideringi meelitada ka suured Põhjamaadest pärit rahvusvahelised kontsernid.
Seotud lood
SEB tahab osta Rootsi riigi osalust Nordea
pangas. Rootsi riigile kuulub 19,9% Nordeast, kirjutas majandusleht Dagens
Industri.
Nordea Panga analüütik Kristiina Kruusa
leiab, et statistikaameti avaldatud esialgsed andmed kolmanda kvartali
majanduskasvu kohta viitavad pehmele maandumisele.
Nordea Marketsi juht Maris Paiste sõnul
neile dollari nõrgenemine ei mõju, sest Nordea klient pole dollari kursiriskile
avatud, kuid nõrgenev dollar võib panna ettevõtted oma valuutariske
maandama.
Nordea Marketsi hinnangul ootab Balti riike
raske maandumine, mis võib anda alust lati, liti ja krooni devalveerimise üle
spekuleerimiseks, vahendas Bloomberg.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.