Leedu kaitsevägede kõrge kindral Jonas
Kronkaitis on mures Venemaa järjest suureneva mõju pärast Balti riikides.
Kui varem ohustasid Balti riike Venemaa tankid, siis nüüd on nende asemel relvadeks nafta ja raha, kirjutas The New York Times.
Kindral Kronkaitis, kes suurema osa oma elust veetis välisleedulasena USAs sealses sõjaväes teenides, naasis 1990ndate keskel Leetu sealseid kaitsejõude aitama. Ta mängis olulist rolli Leedu liitumises NATOga 2004. aastal. Siis uskus mees, et Põhja-Atlandi allians suudab riiki kaitsta. Nüüd aga tunnistab Kronkaitis, et on eksinud.
Tema sõnul on Venemaa taastuvat mõju märgata kõikjal Eestis, Lätis ja Leedus. Venemaa on järjest enesekindlam, rahastades meediakanaleid, kohalikke poliitikuid ja majandusarengut ning mõjutades Balti riike suure venekeelse rahvastiku osakaalu kaudu.
Need taktikad – eriti Vene raha kasutamine – on tekitanud Balti riikides stressi, mida veel viis aastat tagasi keegi ette kujutada ei osanud.
“Kardame väga suuri rahasummasid, mis Venemaalt tulevad ja mida võidakse kasutada meie ametnike äraostmiseks,“ ütles Kronkaitis. „Räägin väga suurtest summadest. Raha võib kasutada meie valitsuse kontrollimiseks. Ja nii muutub Leedu vaiksel moel pikkade aastate jooksul domineeritavaks ning kaotab iseseisvuse.“
Mõningaid märke poliitikute seotusest toob New York Times ka välja. Nii sunniti 2004. aastal ametist taanduma Leedu president Rolandas Paksas, kes oli väidetavalt seotud Venemaa salateenistuse ja suurte äridega.
See kõik tundub olevat osa Venemaa president Vladimir Putini strateegiast taastada Vene võim suures osas Ida-Euroopast.
Seotud lood
Dv.ee vahendab Euroopa Nõukogu levitatavat
ettekannet, mille järgi muutub Venemaa üha ohtlikumaks, ent liikmesriikide
vahel puudub üksmeel vene küsimuses.
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Organisatsiooni (OSCE) teatel seab Venemaa "ennenägematuid" piiranguid OSCE
valimisvaatlejate tegevusele.
Venemaa energiaminister Viktor Khristenko
süüdistas eile Brüsselis Eestit „jämeduses” ning ÜRO mereõiguse konventsiooni
rikkumises, kuna Eesti keeldus loa andmisest uuringuteks Läänemere gaasitoru
ehitamiseks, kirjutas The Financial Times.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele