Viljandimaa omavalitsused pole nõus
regulaarsete kaubavedude lõpetamisega Viljandi—Tallinna raudteelõigul.
Omavalitsuste liit saatis koos maavalitsusega vabariigi valitsusele, siseministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, regionaalministrile ning riigikogu Järva- ja Viljandimaa saadikurühmale pöördumise, kus nenditakse üsna teravas toonis, et see otsus seab löögi alla kohalike ettevõtjate arendusprojektid ning nood võivad sellepärast tootmise mujale viia, kirjutas Postimees.
Raudteel veavad Viljandi-, Järva- ja Raplamaa ettevõtjad suures koguses puitu, sütt, parafiini, põllumajandusmasinaid, diislikütust, teravilja, väetist ja palju muud. Allakirjutanud nendivad, et raudtee on nimetatud maakondade majanduseluga seotud ka kaudselt, Põllumajandustootjad veavad seda mööda väetist, põllutöömasinaid, sööta ja loomulikult saadusi endid.
«Viljandimaa majandust iseloomustab tugev tootmisele ja töötlemisele orienteeritus,» seisab kirjas. «Meil on palju ettevõtteid, mis reaalselt ka lisandväärtust toodavad. Nemad on seotud kaubavedudega raudteel.»
Kirja autorid kinnitavad, et Viljandil läheb hästi, siinne keskkond on ettevõtjasõbralik ja kogukond töötab üksteist toetaval viisil. Uskudes, et raudteel kaubaveod jätkuvad, on mitu ettevõtet tootmist arendades teinud suuri investeeringuid ja pikaajalisi plaane. Omavalitsused on kauba- ja sõitjatevedu arvesse võttes teinud plaane kogukonna arendamiseks.
Aastaid kriisis olnud Võhma linn on läbi teinud saneerimisprogrammi ja hakanud taas arenema. Mitu ettevõtjat on Võhmasse kolimise eesmärgil linnavalitsuse poole pöördunud. Selle eeldus on enamasti raudtee olemasolu.
Ettevõtjatele teatati kaubavedude lõpetamisest ette kõigest neli nädalat, omavalitsusi sellest aga ei teavitatudki.
Seotud lood
Teedevalitsus taotleb Eesti-Läti
piiriülesest programmist raha, et korda teha umbes 14 kilomeetri pikkune
teelõik, mis viib Lillist Läti piirile.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles täna riigikogus Tallinn-Viljandi suunal regulaarsete kaubavedude
kadumist kommenteerides, et see ei sõltu vaid riigi tahtest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.