Eile käisid Ida-Tallinna keskhaigla
esindajad Narvas, et pakkuda tööd Narva haiglast koondatavatele meditsiini- ja
hooldusõdedele ning Kreenholmi töötajatele.
Ida-Tallinna keskhaigla vanemhooldusõde Eha Rumberg selgitas, et nõudlus uute töötajate järele on tingitud kavandatavast hooldusosakonna laiendamisest: juba märtsis on vaja juurde 20 õde ja 30 hooldusõde, kirjutas Põhjarannik. Tema sõnul saavad õed neljakuulisel katseajal teistest veidi väiksemat palka: meditsiiniõed 64 krooni tunnis (bruto 11 000 krooni kuus), hooldusõed 38 krooni tunnis (bruto 7000 krooni kuus). Samas on personalil võimalus nii töö kui suhtlemise jaoks tasuta eesti, inglise ja soome keelt õppida.
Teade pakkus narvalannadele huvi ja paljud uurisid kohe, kas haigla annab mujalt tulnutele eluaseme, kus nad asuvad ja kuidas on sinna parem sõita. "Pakume sümboolse tasu eest head majutusvõimalust, kusjuures nii kauaks, kui inimene soovib, kas või 5-10 aastaks," selgitas Rumberg.
Tallinnas on praegu selline olukord, et tööd on palju rohkem kui töö tegijaid. Haiglad, kliinikud ja spaakompleksid konkureerivad üksteisega töötajate otsimisel. Oma osa on ka noorte spetsialistide välismaale - Norrasse, Soome ja Ameerikasse - suundumisel, põhjendas geriaatriameeskonna õde Katrin Olo-Laansoo uue personali Narvast otsimist.
Meditsiiniõde Valentina Surkova töötas Narva haiglas 20 aastat. Viimased kaheksa kuud töötas ta samal ajal ka Ida-Tallinna haiglas ja nüüd on ta otsustanud päriselt pealinna kolida. "Tallinnas on mind aga vaja. Koormus on väiksem, kuid töötingimused tunduvalt paremad. Peale selle teeb rõõmu see, et tingimused on väga täpsed, palk aga motiveeriv, selle kvaliteeti hinnatakse 18 punkti alusel. Algul tekitas otsus elukohta vahetada kõhedust, kuid Tallinnast leidsin selle, mida Narvas nappis - stabiilsuse," ütles meditsiiniõde.
Olo-Laansoo sõnul töötab praegu Ida-Tallinna haiglas kolm õde Narvast, pärast eilset kohtumist oodatakse tööle veel nelja.
Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu Narva haigla usaldusisiku Natalja Metelitsa sõnul tundsid Tallinna haigla pakkumise vastu huvi teisedki peale koondatavate meditsiiniõdede.
Seotud lood
Erakorralised tulud - sihtfinantseeringud
ja kinnisvaratehingud - päästavad suurimate haiglate eelmise aasta
majandusnäitajad, mis muidu kiiguks kasumi-kahjumi piirimail.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.