Viimase aastaga on kütusehinnad jõudsalt
kasvanud. Praegu tõmbavad ettevõtted oma kulutusi koomale, kuid on võimalik, et
varsti langeb see koorem klientide õlgadele, kirjutab venekeelne portaal dv.ee.
"Kulutused kütusele kasvasid aastaga keskmiselt 30 000 krooni võrra," ütles turvafirma Turvateenistus Alfastar OÜ tegevdirektor Kirill Samsonov portaalile. Ta lisas, et masinaparki vähendada ei kavatseta. "Vastupidi, oleme sunnitud seda laiendama. Kuid on võimalik, et mingil etapil langeb kütuse kõrge hinna tõttu osa koormust klientide õlgadele," ütles ta.
Turvafirma G4S Eesti AS avalike suhete juht Andres Lember möönis, et neil on juba kasutuses säästlikumad autod. "Masinaparki me vähendada ei plaani, kuid juba mitu aastat eelistame me vähema võimsusega ja loodussäästlike autosid," ütles Lember. Samuti ta märkis, et tänapäeva tehnoloogiad sobivad diiselautode kasutamiseks. Kui rääkida grupi põhjaregiooni suurimast ettevõttest, siis 2006. aastal kasutati firmas 47% bensiini ja 53% diislit, kuid 2007. aastal diislit oli kasutatud juba 65%, aga bensiini 35%. Võrreldes 2007. aastaga kulutused kütusele vähenesid 15% võrra.
Autokooli Autosõit AS juhatuse liige Indrek Madar märkis, et praegu veel teenuste hindu ei tõsteta. "Kuid kui märtsis või aprillis bensiin jälle kallineb, võib õppemaks suureneda. Autode arvu nemad vähendada ei saa," rääkis mees.
Eesti Post AS pressiesindaja Inge Suder sõnul kulutasid nad 2007. aasta jaanuaris kütusele 2 miljonit krooni, kuid selle aasta jaanuaris oli see summa juba 2,2 miljonit krooni. "Kütuseaktsiisi tõstmine 2008. aasta jaanuaris suurendas ettevõtte kulutusi kütusele keskeltläbi 2,5 miljoni krooni võrra aastas. Seoses sellega kaalume me üleminekut diislikütusele," lisas Suder.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul võib
üks aktiivne inimene oma tegevuse ja eeskujuga päästa varjusurmast terve küla,
selleks vajab ta aga oma valla abi ja mõistmist.
Kütuste uurimisega tegeleva ettevõtte Eesti
Triboloogia Instituut OÜ kinnitusel on Eesti müüdavad mootorikütused pärast
käibemaksu ja aktsiisi mahaarvamist kallimad kui Soomes.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.