Eesti Energia juhatuse liige Tiit Nigul on
esitanud Eesti Energia nõukogule avalduse sooviga lahkuda juhatuse liikme
ametist.
Alates 2005. aastast Eesti Energia kaubanduse, müügi ja teeninduse valdkonda kureerinud Nigul põhjendab oma lahkumist loogiliselt sobiva hetkega, mil on täidetud hulk ülesandeid ning ette valmistatud uus mitmeaastane periood ettevõtte arengus, teatas ettevõte.
"Lahkun, sest praegu on aeg selleks sobiv. Üks loogiline ja edukas etapp ettevõtte arengus on läbi käidud. Isiklikus plaanis soovin leida uusi väljakutseid ja pühendada end senisest rohkem ka oma perele," lausus Nigul. “Eesti Energiat ootavad ees suured muutused ja praegu on õige hetk otsustada, kas ma olen valmis sellesse lähematel aastatel maksimaalselt panustama või on õigem anda teatepulk üle uuele inimesele.“
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on Nigul oma ametiaja jooksul olnud kontsernis paljude oluliste uuenduste käivitaja ja elluviija. “Eesti Energia on Tiidu eestvedamisel alustanud kauplemist Põhjamaade energiabörsil Nordpool, ostnud tütarettevõtte Soomes ning käivitanud elektri otsemüügi Lätis ja Leedus,” rääkis Liive. Ta lisas, et Tiidu juhtimise ajal on klientideni jõudnud mitu lisaväärtust toovat toodet, nagu näiteks traadita internetiteenus KÕU, elektri ostmine poest ning SMSi teel elektrinäitude teatamise süsteem. Eesti Energia on oma teeninduse poolest EMORi andmetel olnud viimastel aastatel üks Eesti parimaid teenindusettevõtteid.
Tiit Niguli vabastamist juhatuse liikme ametist arutab Eesti Energia nõukogu oma märtsikuu koosolekul.
Seotud lood
Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukashvili sõnul on võimaliku tuumajaama hind ja koht praegu veel
spekulatsioon.
Valitsus kinnitas tänasel istungil 2008.
aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summad, millest suurim osa tuleb
Eesti Energiast, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.