Ettevõtja Viljar Arakase sõnul püüab
praeguses turusituatsioon ettevõte YIT rakendada „Run Forrest,
run!“ teooriat, alandades projektide hindu muljetavaldava
protsendi võrra.
"YITi strateegia "Run Forrest, run" (jookse, Forrest, jookse! - toim) 36% allahindlused on muljetavaldavad. See, kes hinnad täiesti alla tõmbab, saab ka midagi veel kätte, see, kes seda ei tee, ei saa midagi – kas see on YITi teooria? Mina saan sellest nii aru. Ma näen selliste otsuste taga Soome lama (Soome majanduslangus 1990.a alguses - toim.) läbi elanud otsustajate kõrvu. Ega ma ausalt öeldes ei arva ka, et nende projektid oleksid kõige paremates asukohtades,“ kritiseeris Arakas. „Palju see omahinnas teeb? Siin päästetakse justkui oma allapandud raha, vaadates reklaami nende kodulehel."
„Kinnisvaraturul pole elu lõppenud, kuid statistikat tuleb objektiivselt teadvustada. Selles uues olukorras kehtivad uued reeglid ning neid tuleb osata ära kasutada,“ soovitas Arakas.
„Me võime graafikutega mitte nõustuda ja öelda, et statistika on vale, kuid sellele, et trend on negatiivne, ei saa keegi vastu vaielda. Absoluutväärtustest on olulisem trend,“ lausus Arakas.
Tema sõnul on turg dünaamiline ning hinnanguid tasub anda aastate kaupa.
"Vaatame näiteks Estconde ärimaja, tuginen projekti kodulehe andmetele. Sellest on välja renditud ca 15% ja see valmib 2008. aasta sügisel. Või Delta Plaza, mis valmib 2008/2009. aasta sügisel ja Tammsaare ärikeskus, mis peaks valmima 2009. aasta esimesel poolel - nende kodulehel pole infot, kui palju on pindu välja renditud. Mis neil projektidel viga on? Neil pole mitte midagi viga, kuid neid on liiga palju. Kui hooned valmivad, siis ma ei usu, et neil on 70% lepinguid peal," lahkas Arakas hetke turusituatsiooni.
„Tänane tarbija on teadlikum kui see, kes rabas varem erinevaid põldusid kokku. Põhi ootab meid veel ees. See aga, kas turu põhi tabatakse, seda saab hiljem teada. Seda ei tea hetkel. Kui teaks seda, mida ämm tagantjärgi teab, siis…" visaks Arakas närimiseks mõtteteri.
Samuti soovitas ta ettevõtjatel enda käest küsida - kas ollakse valmis negatiivseks trendiks, mis kestab näiteks kolm aastat? Milline on teie kolme aasta iga-aastane rahavoo prognoos langevad turul? Mis on need äriliinid, mida ma oskan kõige paremini teha, mida ma võiksin teha ja mida ma ei peaks tegema?
„Meie suur probleem on väline väiksus. Eestis on piisavalt rikkaid inimesi, ning uskuda, et tuleb kuskilt väljast investor meie põldu rikkaks tegema, enne tuleb investorite usaldus võita taas,“ võttis Arakas teema kokku.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Partsi sõnul ei peaks valitsus aitama praeguses jahenevas kinnisvarakliimas
neid, kes on käitunud vastutustundetult.
Riigi Kinnisvara ASi arendusosakonna
juhataja Hannes Kuhlbachi sõnul selgub tõde kinnisvaraturul peale lao
tühjaksmüümist ning enne 2010. aastat ei tasu elamispinnaturul hinnatõusust
unistada.
Aripaev.ee alustas artiklitesarja "Eesti
2018", milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti
arvamusliidrid.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep
Soomani sõnul jääb selle aasta hinnalangus kinnisvarasektoris umbes 10% ringi,
millega jõuame inimeste ostuvõime poolest tagasi 2006. aasta alguse
olukorda.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.