Otsa: taksojuhid lähevad taksot sõitma ja kinnisvara ajavad edasi tegijad

Suurimaks mõjutajaks ehitus- ja kinnisvaraturul on hetkel Otsa sõnul USA hapuks läinud laenud. „Nõrgemalt kapitaliseeritud ehitusettevõtted on sunnitud oma ärid lõpetama. Või ühinemiste läbi reorganiseeruma,“ märkis Otsa Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Rahvusraamatukogus. Tema sõnul tõrjutakse turul ebaprofessionaalsed ja ebaefektiivsed tegijad välja, kuid suuremad ja tulubaasilt mitmekesisemad ehitusettevõtjad võivad tänu suuremale valikule tööjõuturul väljuda madalseisust tugevamatena.

Mida võiks teha riik? „Riik võiks arvesse võtta seda, et ressursiomaniku turust on saanud tellija turg, pakkumine ületab selgelt nõudlust ning ehitusettevõtjad on nõus tööd tegema omahinnaga või alla selle,“ märkis Otsa. Samuti viiakse 2008. aastal tema sõnul lõpuni projektid, mis 2006.-2007. aastal kõrgete hindade tõttu pooleli jäid. „See on pidu tellijatele, kuid see ei pruugi pikaks ajaks nii jääda,“ märkis Otsa.

Halb uudis kõige selle juures on tema sõnul teiste vigade kinnimaksmine. „Rahaturu kontraktsioonil raha hind kallineb, samuti ei tea me langusperioodi kestvust. Igal juhul tuleb pingeliselt tööle hakata, mida viimase 2-3 aasta jooksul pole täheldanud,“ lausus Otsa.

Heade uudistena tõi Otsa välja selle, et EU struktuurifondide rahadega finantseeritakse infrastruktuuri projekte ning kinnisvaravahendusest vabaneb tema sõnul hulk huvitava kogemuse võrra rikkamaks saanud inimesi, kes saavad naasta oma põhitööle. „Nööbitegijad teevad nööpe, arstid ravivad, taksojuhid lähevad taksot sõitma ja kinnisvara ajavad edasi kinnisvarategijad,“ lausus Otsa.

Kas ehitajaid võib välismaale palju minna ja vastupidi? „Ehitajad pöörduvad tagasi põhitööle. Igasugused vennad, kes labida najal tukkusid, said ka 15 000kroonist kuupalka, nüüd peavad nad oma põhitöö peale tagasi minema,“ märkis Otsa. „Ma pole oma 28aastase ehitusettevõtja karjääri jooksul kohanud ühtegi 30-40aastast normaalsete vaimsete võimetega ehitajat. Ehitamine on raske töö ja Eesti inimene seda teha ei taha. Käsitööd jääb iseenesest küll vähemaks. Kuid küll venelased ja muud rahvused ka ehitama õpivad,“ lausus Otsa.

Kuidas hindate ja võrdlete ehituskvaliteeti Eestis teiste riikidega? „Eestis ehitatakse maju üldse valedesse kohtadesse. Kui ma saan vaid kopteriga tööle ja koju, siis mis vahet neil vuugivahedel enam on? 80% korteritest on meil veidi paremini ehitatud kui Soomes ja natuke rohkem kortereid paremini ehitatud kui Rootsis. Kreeka või Itaaliaga ei tasu aga võrrelda,“ märkis Otsa.

Kuigi kinnisvaraturg jaheneb ning ehitustempod aeglustuvad, on inimestel Otsa sõnul siiski vaja ka elada. „Pikas perspektiivis me sureme ju kõik, kuid elada on ka vaja,“ võttis Otsa teema kokku ning lisas, et kunagi järgneb praegu valitsevale jahenenud turusituatsioonile ehituses ja kinnisvaras jälle tõus ja siis uuesti langus. „Loodetavasti inimesed ei vaata asja siis enam nii traagiliselt,“ märkis ta.