Eestis on 45 ettevõtet, mille tegevus võib
põhjustada suurõnnetuse.
Saksa eksperdid uurivad, koos päästeameti ja teiste teenistustega, kuidas need firmad suudavad õnnetusi vältida või nende tagajärgi minimeerida, vahendas ETV24 rahvusringhäälingu uudised.
Koostööprojekt algas mullu suvel ning kestab ühe aasta. Paari viimase päeva jooksul on eksperdid tutvunud kütuse- ja väetiseterminaalidega Paldiski ja Muuga sadamas, eile käidi Kiviõli keemiatööstuses.
Eesti spetsialistid ja tööstusjuhid on suurte tehnogeensete katastroofide vastu hästi ette valmistatud. See, et ohtlikud tööstused asuvad linnades, on nii Eesti kui ka teiste riikide probleem. Katastroofi võib põhjustada ennekõike inimene, tehnoloogiast tingitud õnnetusi tuleb harvem ette.
Eesti-Saksa koostööprojekti rahastab Euroopa Komisjon.
Seotud lood
Ettevõtted varjavad tuhandeid toimunud
tööõnnetusi, jättes hinnanguliselt vähemalt pooltest toimunud õnnetustest
teatamata.
Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel
juhtus Eestis tänavuse aasta esimesel poolel 1802 tööõnnetust, tänavu sai tööl
kannatada 74 inimest rohkem kui aasta tagasi, teatas tööinspektsioon.
Selle aasta kaheksa kuuga on
tööinspektsiooni andmetel hukkunud 18 meest, neist 14 kvalifitseerusid
tööõnnetuste alla.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.