• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,75
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,75
  • 02.04.08, 13:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõik biokütused ei säästa loodust

Biokütuseid peetakse üldiselt kõige paljulubavamaks taastuvaks energiaallikaks. Kui aga biokütuste tootmisel ei rakendada kindlaid põhimõtteid ja standardeid, võib juhtuda, et elustiku mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise asemel tehakse biokütuste kasvatamisega hoopis kahju.
Kõige levinumaks biokütuseks USA-s on praegu maisietanool, mis on põllumajandussaadustel põhinevatest energiaallikatest kõige keskkonnavaenulikum. Vastavaldatud teadustöös võrreldakse kvantitatiivselt peamisi biokütuste allikaid, muuhulgas maisi, heina, kiiresti kasvavaid puid ning õlitaimi. Uurimus selgitab välja nende suhtelise keskkonnamõju, võttes arvesse kasvatamisele kulunud veehulka, väetistekogust ning põllumaa pindala, kirjutas Science Daily.
“Biokütuste tootmise põhieesmärk peaks olema võimalikult väike oht maailma kliimale ning elustiku mitmekesisusele,” ütles uurimuse juhtautor Martha Groom Washingtoni ülikoolist. Ta soovitab edaspidi pigem kasvatada vetikaid ja kiirekasvulisi puid, sest nende puhul on kasu kulunud maa pindala kohta kõige suurem.
Lisaks võimalike biokütuste allikate võrdlemisele pakub uurimistöö välja ka rea põhimõtteid, mida keskkonnasõbralike biokütuste tootmisel peaks rakendama. Kasutatavaid taimi peaks kasvatama võimalikult väikesel pindalal ning keskkonnasõbralikult. Eriti eelistatud peaksid olema biokütused, mis eemaldavad keskkonnast süsinikku või mille süsinikubilanss on nullilähedane.
“Kuigi paljud biokütused on keskkonnale paremad kui traditsioonilised kütused, peaksime meie arvates tulevikus keskenduma eelkõige väikestel pindaladel kasvatavatele biokütuseallikatele, mitte suurtel põldudel kasvatatavatele kultuuridele,” selgitab Groom. „Lisaks peaksime keelustama biokütused, mida kasvatatakse bioloogiliselt rikast elukeskkonda hävitades, nagu näiteks õlipalmide ja mõnede muude taimede kasvatamine troopiliste vihmametsade aladel.”
Uurimus avaldati ajakirjas Conservation Biology.

Seotud lood

Uudised
  • 09.07.08, 15:34
Kas EL keerab selja biokütustele?
Biokütuste vastane kriitikatorm võib lõpuks ometi hakata ka mõju avaldama. Isegi kui Euroopa Komisjon jääb truuks oma eesmärgile suurendada biokütuste kasutamist, ei ole teised kindlad. Näiteks Euroopa Parlament üritab asja pidurdada.
Uudised
  • 20.04.08, 20:44
Ettevõte: Eestis maksab kütus rohkem kui Soomes
Kütuste uurimisega tegeleva ettevõtte Eesti Triboloogia Instituut OÜ kinnitusel on Eesti müüdavad mootorikütused pärast käibemaksu ja aktsiisi mahaarvamist kallimad kui Soomes.
Uudised
  • 07.01.08, 11:44
Biokütused on keskkonnale halvemad kui kivisüsi ja nafta
Maisist, suhkruroost ja sojast valmistatud biokütustel võib ekspertide sõnul olla keskkonnale veelgi halvem mõju kui fossiilsete kütuste põletamisel.
Uudised
  • 23.05.07, 12:11
Toit läheb kallimaks - süüdi on ökokütus
Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate ökokütuste tootmiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele