Biokütuseid peetakse üldiselt kõige
paljulubavamaks taastuvaks energiaallikaks. Kui aga biokütuste tootmisel ei
rakendada kindlaid põhimõtteid ja standardeid, võib juhtuda, et elustiku
mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise asemel tehakse biokütuste kasvatamisega
hoopis kahju.
Kõige levinumaks biokütuseks USA-s on praegu maisietanool, mis on põllumajandussaadustel põhinevatest energiaallikatest kõige keskkonnavaenulikum. Vastavaldatud teadustöös võrreldakse kvantitatiivselt peamisi biokütuste allikaid, muuhulgas maisi, heina, kiiresti kasvavaid puid ning õlitaimi. Uurimus selgitab välja nende suhtelise keskkonnamõju, võttes arvesse kasvatamisele kulunud veehulka, väetistekogust ning põllumaa pindala, kirjutas Science Daily.
“Biokütuste tootmise põhieesmärk peaks olema võimalikult väike oht maailma kliimale ning elustiku mitmekesisusele,” ütles uurimuse juhtautor Martha Groom Washingtoni ülikoolist. Ta soovitab edaspidi pigem kasvatada vetikaid ja kiirekasvulisi puid, sest nende puhul on kasu kulunud maa pindala kohta kõige suurem.
Lisaks võimalike biokütuste allikate võrdlemisele pakub uurimistöö välja ka rea põhimõtteid, mida keskkonnasõbralike biokütuste tootmisel peaks rakendama. Kasutatavaid taimi peaks kasvatama võimalikult väikesel pindalal ning keskkonnasõbralikult. Eriti eelistatud peaksid olema biokütused, mis eemaldavad keskkonnast süsinikku või mille süsinikubilanss on nullilähedane.
“Kuigi paljud biokütused on keskkonnale paremad kui traditsioonilised kütused, peaksime meie arvates tulevikus keskenduma eelkõige väikestel pindaladel kasvatavatele biokütuseallikatele, mitte suurtel põldudel kasvatatavatele kultuuridele,” selgitab Groom. „Lisaks peaksime keelustama biokütused, mida kasvatatakse bioloogiliselt rikast elukeskkonda hävitades, nagu näiteks õlipalmide ja mõnede muude taimede kasvatamine troopiliste vihmametsade aladel.”
Uurimus avaldati ajakirjas Conservation Biology.
Seotud lood
Biokütuste vastane kriitikatorm võib lõpuks
ometi hakata ka mõju avaldama. Isegi kui Euroopa Komisjon jääb truuks oma
eesmärgile suurendada biokütuste kasutamist, ei ole teised
kindlad. Näiteks Euroopa Parlament üritab asja pidurdada.
Kütuste uurimisega tegeleva ettevõtte Eesti
Triboloogia Instituut OÜ kinnitusel on Eesti müüdavad mootorikütused pärast
käibemaksu ja aktsiisi mahaarvamist kallimad kui Soomes.
Maisist, suhkruroost ja sojast valmistatud
biokütustel võib ekspertide sõnul olla keskkonnale veelgi halvem mõju kui
fossiilsete kütuste põletamisel.
Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi
on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate
ökokütuste tootmiseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.