Biokütused aitavad võidelda
kliimamuutusega, täidavad põllumeeste kukruid ning vähendavad sõltuvust naftat
tootvaist riikidest. Kuid kas kõik on ikka nii ilus kui algul tundub?
Euroopa majandus- ja koostööorganisatsiooni (OECD) raportis öeldakse, et "biokütused on ravimiks haigusele, kuid ravim ise on märksa ohtlikum kui haigus, mida ta ravima peaks".
Kui me arvestame ka väetiste ja pestitsiidide mõju ning elustiku mitmekesisuse vähenemist, siis on biokütuste kasutamise eest makstav hind väga kõrge, kirjutas Reuters.
Seetõttu soovitab OECD valitsustel lõpetada biokütuste tootmise subsideerimine, mille asemel tuleks soodustada sellise tehnoloogia väljatöötamist, mille tõttu ei tekiks konkurentsi põllumaa pärast.
Just biokütuste intensiivsemat tootmist on viimasel ajal süüdistatud toiduainete hinna kiires tõusus. Näiteks USAs on maisihinnad oluliselt tõusnud, sest mais pole enam ainult toiduaine, vaid sellest saab teha ka etanooli.
Seotud lood
Biokütuseid peetakse üldiselt kõige
paljulubavamaks taastuvaks energiaallikaks. Kui aga biokütuste tootmisel ei
rakendada kindlaid põhimõtteid ja standardeid, võib juhtuda, et elustiku
mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise asemel tehakse biokütuste kasvatamisega
hoopis kahju.
Maisist, suhkruroost ja sojast valmistatud
biokütustel võib ekspertide sõnul olla keskkonnale veelgi halvem mõju kui
fossiilsete kütuste põletamisel.
Biokütuste aina laialdasem kasutamine on
ÜRO eriraportööri sõnul kuritegu inimkonna vastu - see põhjustab toiduainete
nappust ning hinnatõusu, mis omakorda toob miljonitele maailma vaesematele kaela
näljahäda.
Oktoobri lõpust töötab Taanis Foulumi
uurimiskeskuses maailma suurim biogaasi tootmise eksperimentaaltehas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.