Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi
on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate
ökokütuste tootmiseks.
2006. aastal tõusid toidukaupade hinnad maailmas 10 protsenti, seda põhjustas peamiselt maisi, nisu ja sojaõli hinnatõus aasta teisel poolel, selgub rahvusvahelise valuutafondi raportist. Nõudlus biokütuste järele ei näita jahtumise märke ning see pressib ka edaspidi sojaõli ning maisi hindu üles, teatas CBC.
Äsja avaldatud USA Iowa ülikooli teadlaste uuring näitas, et etanoolkütuste hinnatõus on muutnud kallimaks ka keskmise ameeriklase toidukorvi - võrreldes mulluse juuliga tuleb kuus välja käia lausa 47 dollarit enam.
USAs toodetakse etanooli maisist, aga sellega toidetakse ka kanu, sigu ja veiseid, seega tõstab kütusenõudlus ka kana,- sea- ja loomaliha ning munade hindu.
Mehhikos on tortillade hind tõusnud poole võrra, see sundis valitsust võtma hinnatõus kontrolli alla.
Biokütuste nõudlus ei näita vähenemise märke, põhjuseks asjaolu, et selle põletamisel eraldub vähem kahjulikke aineid kui tavalisest bensiinist. Kuid keskkonnakaitsjad on juba tõstnud küsimuse, et bioetanooli tootmine on energeetiliselt miinusmärgiga - vaja läheb rohkem energiat, kui saada õnnestub.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Biokütuseid peetakse üldiselt kõige
paljulubavamaks taastuvaks energiaallikaks. Kui aga biokütuste tootmisel ei
rakendada kindlaid põhimõtteid ja standardeid, võib juhtuda, et elustiku
mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise asemel tehakse biokütuste kasvatamisega
hoopis kahju.
Biokütuste aina laialdasem kasutamine on
ÜRO eriraportööri sõnul kuritegu inimkonna vastu - see põhjustab toiduainete
nappust ning hinnatõusu, mis omakorda toob miljonitele maailma vaesematele kaela
näljahäda.
Biokütused aitavad võidelda
kliimamuutusega, täidavad põllumeeste kukruid ning vähendavad sõltuvust naftat
tootvaist riikidest. Kuid kas kõik on ikka nii ilus kui algul tundub?
Biokütuste valmistamiseks taimede
kasvatamine ning biokütuste põletamine mitte ei vähenda kasvuhoonegaaside
emissiooni, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu, hoiatab Nobeli
keemiaauhinna võitnud Paul Crutzen.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.