Biodiisel annab kliima soojenemisele hoogu

Euroopa Liit kavatseb suurendada biokütuste osakaalu, kuid see ei peata kliima soojenemist ning võib kaasa tuua isegi kasvuhoonegaaside hulga suurenemise, selgus eile ajakirjas Chemistry Industry avaldatud analüüsist.

Firma SRI Consulting võrdles biodiislit ja tavalist diislit kõigis tsüklites alates tootmisest kuni põletamiseni auto mootoris.

Ilmnes, et rapsist valmistatud biodiisel eraldas ühe läbisõidukilomeetri kohta sama palju kasvuhoonegaase kui tavaline diisel. Uurijad arvutasid erinevad kasvuhoonegaasid ümber süsinikdioksiidiks.

Kui rapsi asemel oleks neil põldudel kasvatatud puid, satuks atmosfääri vaid kolmandik süsinikdioksiidist, ülejäänu suudaksid puud ära siduda.

Tavalisest diislist eraldub 85 protsenti süsinikdioksiidist ajal, kui seda mootoris põletatakse. Seevastu rapsist valmistatud biodiisli puhul eraldus kaks kolmandikku rapsi kasvatamise ajal. Põld eraldab dilämmastikoksiidi, tuntud ka naerugaasi nime all. See on kasvuhoonegaasina on see oluliselt tõhusam - peab süsinikdioksiidiga võrreldes soojust kinni 310 korda tõhusamalt.

Sel uuringul peaks olema keskkonnapoliitikale oluline mõju. Euroopa Liidu 2003. aasta biokütuste direktiiv seab eesmärgiks suurendada biokütuste kasutust kõigis transpordivahenditest 5,75 protsendini praeguselt umbes kahelt protsendilt. Tänavu jaanuaris teatatas Euroopa Komisjon, et eesmärki on tõstetud - aastaks 2010 tõsta biokütuste osa kümendikuni.

Transport eraldab Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest viiendiku. Rapsiseemnetest valmistatud biodiisel on Euroopas põhiline biokütus. Lisaks energiajulgeoleku parandamisele pannakse biodiislile ka suuri lootusi nende kohustuste täitmisel, mille Euroopa Liit on võtnud Kyoto protokolliga - vähendada aastaks 2012 võrreldes 1990ndate aastate tasemega kasvuhoonegaaside emissiooni 8 protsenti ning aastaks 2020 20 protsenti.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.