Eestist varastatud pangakaartide andmetega
on märtsi lõpus tehtud Rumeenias ligi 150 000 krooni eest tehinguid.
Aprilli alguses leidsid Eesti suuremad kommertspangad vähemalt kolmelt pangaautomaadilt skimmingu-seadmed, mida kurjategijad kasutavad pangakaartide andmete kopeerimiseks, tõenäoliselt ei jõudnud nende seadmetega kogutud info kurikaelteni, kirjutas Postimees.ee.
Küll aga on sarnaste seadmetega kaartide andmeid varastatud varem ning siis on neid ka kasutatud, Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul laekusid neile eelmise nädala lõpuks avaldused kaheksa pangakaardi kohta, millega tehtud tehinguid omanikud soovisid vaidlustada.
Ajavahemikus 28.–30. märtsini on Rumeenias seitsme deebetkaardiga tehtud 34 tehingut kogusummas 128 886 krooni, üheksa tehingut oli samal ajal tehtud ka ühe krediitkaardiga, millelt varastati sel moel 26 104 krooni.
Kõige viimast skimmingu-seadmete avastamise juhtumit eelmisel nädalal ei soovinud Künnapas uurimise huvides kommenteerida. Kommentaari ei õnnestunud saada ka prokuratuurilt, kes juhtumit uurib.
Seotud lood
Kuna maailmas on kasvamas kaardiandmete ja
PIN-koodide varastamise tendents, paigaldavad Sampo ja Nordea Pank
sularahaautomaatidele anti-skimmingu ehk kaardi magnetribalt kaardiandmete
kopeerimise ja PIN-koodi varastamise vastased seadmed.
Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase
sõnul on SEB-l kaardikopeerijatega rohkem probleeme kui Hansapangal. Siiski
loobus Künnapas hiljem oma seisukohast, sõnades, et tegu on
probleemiga, millega tuleb rinda pista kõikidel pankadel.
USA suurimas pangakaardi andmete varguses,
kus loata kopeeriti 41 miljoni krediit- ja deebetkaardi numbrid, on süüdistuse
saanud ka Eesti kodanik.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.