Sampo ja Nordea ründavad koos vargaid

Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissar Rocco Ots nentis pressikonverentsil, et viimasel ajal on kaartide kopeerimine sagenenud. „On erinevaid juhtumeid. Andmed kopeeritakse ja kasutatakse neid selleks, et sularaha välja võtta,“ lisas ta.

Komissari sõnul on sel aastal juba registreeritud üle 30 kopeerimise juhu. Viimased suuremad on Tabasalu bensiinijaamas toimunu ja Tallinnas raekoja platsi Sampo panga automaadilt avastatud seade, millest teatasid tähelepanelikud inimesed.

Otsa sõnul tuleb skimmingukahtluse korral kohe teatada sellest politseile ja automaadi valdajale ning mitte hakata ise seadet eemaldama.

Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk sõnas, et automaate hakkasid nad täiendama juba mainitud raekoja platsis aset leidnud skimmingu juhtumi pärast. „Vaadates, et see on kasvav trend ja kaartide kopeerimiste arv kasvab seal, kus midagi on võtta,“ lisas ta, et majandusedu on skimmerid Eestisse meelitanud.

Nurk seletas, et tavaliselt paigaldavad kurjategijad automaadile seadme, mis kopeerib magnetriba info ja siis kas topelt klaviatuuri või kaamera, et PIN-koodi salvestada.

"Pangad lähevad üle kiibi-tehnoloogiale, sest kiibi andmeid ei saa kopeerida, võetakse kasutusel kaardi kopeerimise vastased seadmed, koolitakse ja informeeritakse avalikkust,“ loetles ta, kuidas kurikaelte vastu võideldakse.

Sampo ja Nordea paigaldavad nüüd automaatidele PIN-klaviatuurile katiku ja kaitse, et sinna ei saaks teist klaviatuuri peale panna ja eemalt koodi filmida. Ka ei ole uuele automaadile võimalik paigaldada skimmerit. Uuendusena näitab automaat ka pilti, sellest milline ta välja peaks nägema, juhuks kui keegi on sinna midagi lisanud, siis inimesed saavad aru, et midagi on valesti.

Nurga sõnul on tegemist kopeerimisseadmete kindlate automaatidega, mida kinnitavad ka välisriikide kogemused.

Nordea Panga kaardivaldkonna juht Margus Aun lisas, et kui kurjategijad näevad, et automaadil on anti-skimmingu seadmed, siis nad reeglina lähevad selle automaadi juurde, kus neid ei ole. „Nad ei viitsi leiutada. Skimmimine ei ole raketiteadus. Skimmerite seltskond suhteliselt rahvusvaheline ja kui keskkond on keeruline, lähevad mujale ning varsti polegi neil kuskile minna,“ ütles ta.

Esimene anti-skimmingu seade paigaldati Rävala pst 4 kõrghoone sularahaautomaati. „Põhjus, miks me kõigepealt räägime paigaldamisest, on, et avalikkust informeerida seadmete paigaldamisest, sest muidu tuleks liiga palju tagasisidet klientidelt,“ sõnas Nurk. Kliendid on näiteks juba märganud mainitud automaadi erilisust ja sellest panka ka teavitanud ja uurinud ega midagi valesti ei ole.

„Tagasiside rõõmustab, kliendid informeerivad panka. Kliendid on selgelt teadvustanud sularahaautomaatide kasutamise ohte,“ lisas Aun.

Esimese etapis paigaldatakse kuu aja jooksul 25 anti-skimmingu seadet. Auni sõnul paigaldatakse need automaatidele, mis on 24 h avatud ja välitingimustes.

Pankade esimese investeeringu suurus on 250 000-350 000 krooni.