Eesti Pank: segased ajad krooni kattevara küljest hauganud pole

"Segadused maailma finantsturgudel ei ole kattevara väärtust negatiivselt mõjutanud, kuna see on investeeritud peamiselt kõrge krediidikvaliteediga võlakirjadesse. Keerulistel aegadel intressid tavaliselt langevad ja võlakirjade väärtus tõuseb, mis mõjub krooni kattevarale pigem positiivselt," ütles Luurmees.

"Kattevara aruandest on näha, et Eesti Panga kohustused ehk ringluses olev sularaha ja keskpangas olevad kommertspankade hoiused on välisvaradega kindlalt kaetud ning kattevara on selgelt rohkem kui keskpanga kohustusi," lisas ta.

Kattevara reservi suurus oli märtsi lõpu seisuga 4,7 miljardit krooni. Reserv moodustab kogu krooni kattevarast 13,1% ja on jätkuvalt kasvanud, selgitas Luurmees.

Krooni kattevara peab tagama Eesti krooni väärtust igal ajahetkel ja selle investeerimispõhimõtted on Eesti Panga andmetel jäänud aastate jooksul üldjoontes samaks. Kõige olulisemaks peab keskpank krooni kattevara säilitamist, teiseks peavad kattevara investeeringud olema likviidsed ning alles kolmandal kohal on investeeringute tootlus.

"Naftapuurtornid ei kuulu krooni kattevara investeerimisel lubatud instrumentide nimekirja," vastas Eesti Pank aripaev.ee järelepärimisele.

Kulda on krooni kattevara hulgas pisut üle 200 kilogrammi ehk 76 miljoni krooni väärtuses. Viimase aasta jooksul seda laialt propageeritud väärismetalli juurde pole soetatud.