• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,35%39 519,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,61
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,35%39 519,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,61
  • 15.05.08, 12:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parts: praegu saab ehitusi soodsa hinnaga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna transiidikonverentsi TransEstonia 2008 avades, et praegu on hea aeg infrastruktuuri arendada, sest hangete tullakse tunduvalt soodsamate pakkumistega.
"Riskidele vaatamata kehtib tõsiasi, et võita saab vaid neid mänge, milles osaletakse,“ ütles Parts transiidikonverentsi avades. "Viimased andmed näitavad ka seda, et suuremahuliste ehitusobjektide riigihangetel tehtavad pakkumised on väga tuntavalt soodsamad hindadest, mida küsiti aasta tagasi. Riigil on selles olukorras tark arendada välja infrastruktuuri ning eelistada tuleb selliseid objekte, mis loomulikult loovad eeldusi edasiseks majanduskasvuks.“
Parts rääkis, et viimase aasta arenguid silmas pidades teeb riik neid investeeringuid, mis on ette valmistatud, ent on samas ka valmis enda kehtestatud regulatsioone vajadusel kohandama, võttes arvesse muutunud olukorda.
Transiidikomisjoni soovitusel on majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistanud ette raudtee infrastruktuuri kasutustasude arvestamise metoodika muudatused, et mitte kaotada konkurentsivõimet liiga kiiresti tõusvate kasutustasude tõttu.
Loomulikult jätkuvad riiklikud investeeringud transpordi infrastruktuuri, nii sadamatesse, raudteesse, maanteedesse kui ka lennujaamadesse. Sõlmitud on pikalt kavandatud Koidula raudteepiirijaama ehituse rahastamiseks vajalikud lepingud ning projekt on käivitunud.
Partsi sõnul ei saa me transiidist rääkides üle ega ümber Venemaast. Ka siis, kui räägime kaupade toimetamisest läänest itta, tuleb arvestada, et nende üheks oluliseks sihtkohaks on Venemaa. „Täna kohtuvad Euroopa Komisjoni, Eesti ja Venemaa ametnikud Narvas, et arutada sealseid piiriületuse probleeme, mille hulka kuulub ka uue piiriületuspunkti ja silla rajamine. Probleeme ei ole mõtet eitada ja kuigi mingi ülioptimistliku noodiga esinemiseks pole alust, võib tõdeda, et diskussioon vähemalt toimub,“ nentis Parts.

Seotud lood

Uudised
  • 01.04.08, 12:38
Venemaalt saabuvate kaubarongide arv kasvab
Märtsis võttis Eesti Raudtee piirilt ööpäevas keskmiselt vastu 20,5 kaubarongi, mis jääb küll märkimisväärselt alla mullu samal ajal saabunud rongide arvule, kuid on siiski enam kui viimastel kuudel.
Uudised
  • 15.05.08, 17:30
Sadamate liidu juht: suurettevõtjad tahavad, et Ansip tagasi astuks
Eesti Sadamate Liidu esindaja ja Miiduranna Sadama sadamakapten Viktor Palmet leiab, et riigikogu ja valitsus on süüdi transpordipoliitika tegematajätmistes.
Uudised
  • 15.05.08, 15:47
Vähi: poliitikud ärgu torkigu idanaabrit
Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul peaks Eesti riik püüdma normaliseerida Venemaaga riikidevahelised suhted, kui Eesti ei soovi jääda transiidis kõrvaltvaatajaks.
Uudised
  • 15.05.08, 15:04
Ossinovski: sellise korralagedusega ei ole meil majanduskasvu loota
Kui meil kõigis majandusharudes valitseb samasugune korralagedus nagu raudteevedudes, siis millist majanduskasvust me üldse rääkida saame, ütles transiidiettevõtte Spacecom juhatuse esimees Oleg Ossinovski transiidikonverentsil.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele