Statoil: hinnasõjast kaotab kõige rohkem tarbija

"Sarnaseid üleskutseid erinevate kaupmeeste ja toodete boikoteerimiseks on ka varem esinenud," märkis Realo soomlaste ettevõtmist kommenteerides. "Tarbijal on alati vabadus otsustada, missuguse kaupmehe juurest ning missuguse hinnaga tooteid ja teenuseid tarbida."

Realo sõnul tasuks analüüsida fakti, et boikotiüleskutse võib piirata vaba konkurentsi. "Üleskutse puudutab vaid kahte turuosalist, mistõttu võib tegemist olla mitte tarbijate algatusega, vaid otseste konkurentide katsega suurendada tarbija mõjutamise kaudu oma müügimahtusid," rääkis ta.

Hindu boikott ilmselt ei mõjuta, kuna kütuse nõudlus jääb samaks, selgitas Realo.

"Kui turul tekib hinnasõda, on see ajutine ning hinnasõdade tulemusel lõpetavad nõrgemad turuosalised äritegevuse. Kokkuvõttes kaotab kõige rohkem tarbija, sest konkurents pikemas perspektiivis väheneb," sõnas Realo.

Statoili andmetel on mootorikütuste hinna märkimisväärne alanemine võimalik ennekõike toodete maailmaturuhinna langusest tulenevalt või maksupoliitiliste otsuste tulemusel. Nii näiteks täna maksab Eestis liiter mootoribensiini 17,45 krooni, millest 8,28 krooni ehk 47,46% moodustavad maksud (aktsiis, käibemaks) ning diislikütuse hind 19,45 krooni, millest 8,12 krooni ehk 41,87% moodustavad maksud.

"Toodete maailmaturu hinnad on aasta algusest pidevalt kallinenud ning võrreldes eelmise aasta maikuuga on sisseostuhinnad mootoribensiinile hetkel 298 USD/tonn ehk 38% kallimad ning diislikütusele 640 USD/tonn ehk 104% kallimad. Tarbijate pahameel kõrgete hindade osas on mõistetav, kuid ühe või teise ettevõtte boikott ei muuda kahjuks olukorda - ei toornafta maailmaturuhindu, toornaftast toodetud mootorikütuste maailmaturuhindu, riigi maksupoliitikat ega pikemas perspektiivis ka kaupmeeste hinnapoliitikat," märkis Realo.