• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,67%5 968,94
  • DOW 300,09%43 767,39
  • Nasdaq 1,32%19 234,47
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,83
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,67%5 968,94
  • DOW 300,09%43 767,39
  • Nasdaq 1,32%19 234,47
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,83
  • 11.06.08, 12:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kriitikud: Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei vasta põhiseadusele

Lissaboni leppe kriitikud, Ivar Raig, Anti Poolamets ja Uno Silberg on veendunud, et Lissaboni lepingu jõustamisega süveneb Euroopa Liidu liitriigistumine, mis saab olema vastuolus Eesti põhiseadusega.
2003. aasta rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täienduse kohaselt “Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest”. Seejuures kohaldatakse põhiseadust, “arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi”. Põhiseaduse täiendamise seaduse kolmas säte nõuab aga, et põhiseaduse täiendamise “seadust saab muuta ainult rahvahääletusega”.
Lissaboni lepinguga delegeeritakse EL institutsioonidele olulisel määral rohkem võimu ja õigusi, kui seda tehti liitumislepinguga ja sellega seotud EL aluslepingutega. Lissaboni lepingut ei saa käsitleda tavapärase rahvusvahelise lepinguna, vaid tegu on leppega, mis annab Euroopa Liidule iseseisva õigusvõimega juriidilise isiku staatuse. Selliselt hakkab EL üha rohkem täitma keskvalitsuse rolli paljudes majandus- välis-, sise- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes sarnaselt Saksamaa keskvõimuga oma liidumaade suhtes. See seab ohtu Eesti iseseisva õigus- ja rahvusriigina toimimise.
Käesolevaga kutsume riigikogu liikmeid mitte toetama Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõud seni kuni pole lahendatud põhimõttelised vastuolud Eesti põhiseaduse ja Lissaboni lepingu vahel. Lissaboni lepingu ratifitseerimine riigikogus ei vasta põhiseaduse 2003. aasta täienduse nõudele muuta seda ainult rahvahääletusega. Sellepärast on ka Eestis, sarnaselt Iirimaaga, vaja Lissaboni lepingu küsimuses läbi viia rahvahääletus.
Kui me seda ei tee ja tõlgendama riigivõimu edasist delegeerimist Euroopa Liidule vaid 2003. aasta põhiseaduse täiendamise seaduse abil, läheb põhiseaduse rakenduspraktika üha olulisemalt seadusesätetest lahku, mis muutub omariiklusele ja demokraatlikule õiguskorrale Eestis üha ohtlikumaks. Õigussüsteem peab olema arusaadav mitte ainult juristidele, vaid ka riigi kodanikele.

Seotud lood

Uudised
  • 11.06.08, 18:47
Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu
Riigikogu võttis täna vastu 91 poolthääle ja ühe vastuhäälega valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seaduse.
Uudised
  • 14.06.08, 15:02
Barroso kutsub Lissaboni leppe ratifitseerimist jätkama
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barosso kutsus Iiri rahvahääletuse tulemusest hoolimata teisi riike Lissaboni lepingu ehk ELi reformileppe ratifitseerimist jätkama.
Uudised
  • 03.04.08, 15:32
Euroopa Liit ja USA kaotavad omavahelised lennupiirangud
30. märtsil kirjutasid Euroopa Liit ja USA alla avatud taeva lepingule, et kõrvaldada piirangud turult, mis hõlmab 60 protsenti maailma liiklusest.
Uudised
  • 21.01.08, 08:41
Euroopa Liit ei lase ennast toidu kallinemisest segada
Euroopa Liit suurendab sellel aastal küll pisut piimakvooti ning otsib võimalusi, kuidas bioenergia tootmine vähem toidukaupade hindu mõjutaks, kuid midagi väga tõhusat toidu kallinemise vastu ette võtta ei taheta.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele